Küsitlus
Ilm täna
Võru
Põlva
-1°
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
-2°
Põlva
-2°
Otepää
-2°
Tartu
-1°
Antsla
-2°
Valga
-2°
Räpina
-2°
Tõrva
-2°

Ettevõtlusnädalal tähistatakse taluturismi 25. aastapäeva

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Margit Utsal, Aivar Ruukel, Aigar Piho ja Ahti Utsal olid Eesti taluturismi sünni juures ja tegutsevad sellel ettevõtlusalal siiamaani.Foto: Ülle Harju

Käesoleval üritusterohkel ettevõtlusnädalal tähistavad turismiettevõtjad 25 aasta möödumist esimeste turismitalude loomisest. Kagu-Eestis olid ühed esimestest turismitalunikest perekond Utsal ja Piho Võrumaalt.

„Kui sõber Aivar Ruukel Soomaalt pidi ettevõtlusnädalal Võrumaa kutsehariduskeskuse täiskasvanuõppe kursuslastele kõnelemiseks ühe teema välja valima, siis arutasime, mis see võiks olla,” rääkis Kiidi turismitalu peremees Aigar Piho. „Heitsime pilgu ajas tagasi ja selgus, et 25 aastat tagasi ütlesid esimesed talud selgelt välja, et on turismitalud, tahavadki seda teed minna ja oma kodu külalistega jagada.”

Nii oligi loenguteema olemas, samuti mõte seda aastapäeva väikest viisi tähistada. Tähtpäeva ajal olid Võrumaal ka külalised Hongkongist, kellele tehti ringkäik neis taludes, mis omal ajal esimestena alustasid, lisaks juba nimetatutele külastati ka perekond Alvelat Nursis ja Palu Rõuges.

Margit ja Ahti Utsali Vaskna talu Munamäe külje all oli üks esimesi turismitalusid, mis jõudis turismikataloogi, omal ajal tähendas see kvaliteedimärki.

„See koht meeldib väga nii meile endile kui ka sugulastele ja sõpradele, miks mitte pakkuda ka kaugemalt tulevatele külalistele sedasama?” seletas Margit Utsal, kust tuli mõte kodutalust turismitalu teha.

Ta ütles, et praeguses talu söögisaalis oli alustamise ajal laut, kus elasid lehm, siga, lambad ja kanad. „Meile loomad väga meeldivad, kahju oli ära lõpetada, aga külalisi hakkas igal aastal rohkem tulema ja ruumi läks hädasti vaja,” rääkis ta.

25 aasta tagusest algusajast tõi ta välja: „No siis sai külalisele ikka oma voodi antud ja laste omad ka, ise läksime maha magama! See oma voodi polnud ka uus, oli sugulaste käest saadud, sest ega noorel perel olnud võimalik siis kohe kõike osta.”

Samuti oli siis tavaline, et külalistel tuli kasutada tavalist maapeldikut, mis nüüdseks on muutunud eksootiliseks võimaluseks ekstreemturismi huvilistele.

Samal ajal oli Margiti jutu järgi tohutu rõõm turismitalundust edendada, sest puhumas olid uued tuuled ja optimismi jagus palju.

Aigar Piho märkis, et 1990. aastatel tulid esimesed väliskülalised, Rootsi talunikud, vaatama, kuis meil taluelu läheb, ja tahtsid ka natuke aidata.

Piho, kes toona taluliidus toimetas, juhtus kuulma, kuidas rootslased ütlesid ööbimiseks pakutud hotellist ära ja soovisid Eestis olla ööd kohalike talunike juures ja süüa ka nendega sama sööki.

„See andis kindla tunde, et see on õige tee,” rääkis Piho. „Rootslased küsisid mu pool õhtuse söögilaua taga: mis me edasi teeme, mis on programm? Hakkasin siis seda nuputama ... Aga nüüdseks on mu unelm täitunud: muru peal on külalised Hongkongist, kes ei tahagi mingit programmi, tahavadki teha täpselt sedasama, mida ma ise teen. Eile tegime õunamahla, täna on seda hea juua, ja nii lihtne see taluturism ongi!”

Piho on ka selline nupumees, kes paneb turistid enda eest talutöid tegema, isegi sõnnikut viskama. „No on jah seegi ära tehtud,” muheles mees. „Viskasid seal kõik õlg õla kõrval: juut, moslem, mustad ja valged, üle ilma oli inimesi koos ... Viskamise hääl salvestati isegi Prantsuse raadiosse ja prantsuse rahvas on seda kuulnud!”

Kas aastal 2017 tasub turismitalu pidada? „Kindlasti, meie pere ainult sellest elabki,” kinnitas Margit Utsal. Ka Piho pere elab taluturismist ära. 25 aastaga on taluturism muutunud tema sõnul selles suunas, et kui omal ajal saadeti loomad elamisest minema, siis nüüd tuleb pudulojused tagasi võtta. „Külalised tahavad näha loomi, olgu need siis kitsed või kanad, mul on hobune ja jänesed,” rääkis ta. „Muidu külalised tunnevad, et neid on natuke petetud.”

„Oleme õnnega koos, et meil on naabrid, kel on selline talu, nagu omal ajal oli, koos lehmade ja kanadega,” ütles Margit Utsal. „Meil endil on jänesed, et natukenegi maaelu oleks. Kukk ja lambakene võiksid veel olla ...”

Nii Utsalitel kui Pihodel on vanust juba üle 50. Kas on loota, et keegi lastest võtab kunagi turismitalu pidamise üle? „Olen veendunud, et keegi kindlasti, aga see jääb nende endi otsustada,” ütles kaheksa lapse isa Aigar Piho. „Ei tea, ei taha kellelegi sunniviisiliselt seda peale panna, eks elu näitab!” leidis viie lapse ema Margit Utsal.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 05/10/2017 10:15:58

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia