Koorastest paar kilomeetrit Pokumaa poole on RMK lageraielanke kolm tükki jutti, hõre on ka tagapool. Foto: Joel Arula.

Kooraste külaelanikud jälgivad murelikult, kuidas riigimetsa majandamise keskus (RMK) ümbruskonnas nii suure hooga metsa raiub, et metsast kui sellisest mitmel pool enam eriti rääkida ei saa.

„Metsa võetakse suurte lankide kaupa, Koigu metsas on päris hullumaja,” nendib Koorastes elav emeriitprofessor Vambola Raudsepp. „Sellist seene- ja marjametsa, nagu mu nooruses oli, ei näe enam ilmselt kunagi. Jah, RMK korrastab, istutab ja trimmerdab, aga see viimane tähendab, et marjad kaovad ära, näiteks vaarikat ei saanud me üldse!”

Kooraste kandi elanikel on üha suurenemas mure, kas sealsed metsad on ikka mõistlikult majandatud või „käib tont nimega harvester siiski liiga tihedalt oma kääridega loodust lõikamas”. Hiljuti rajas RMK võimsa magistraali Kooraste ja Pokumaa vahele ning on tänavu võtnud sealt metsa maha mitmeid kuid järjest.

Maido Puna, kellel on Koorastes suvekodu, rõhutab, et küsimus pole selles, kas RMK tegutseb seaduse piirides, sest riigijuhid on metsaseadust muutnud selliselt, et paberil tundub kõik ilus, aga päriselt metsas olles ütleb nii tavainimese kui juba ka metsamehe sisetunne, et midagi on ikka väga mäda.

„Metsaseadus (§ 29 lg 9) ütleb, et enne raiesmiku uuenemist ei tohi teha uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel,” räägib Maido Puna. „Jah, sättel on ka teine pool: välja arvatud juhul, kui raiesmiku ja uue lageraielangi kogupindala ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud lageraielangi maksimaalset pindala. Meie hinnangul on mitmes kohas, näiteks Koorastest mõni kilomeeter Pokumaa poole (vt droonifotot), nendest sätetest mööda vaadatud või siis proovitud susserdada mahtude arvutamisel ja sellega lankide kunstlike suuruste määramisel.”

Teine faktiline näide puudutab tema sõnul raiesmikku, mis asub ajaloolise väärtusega Kusto mäel paikneva Kõrgemäe hiie vahetus läheduses (vt foto). „Fotolt nähtub ka rumalale ja asjatundmatule inimesele, et raiesmikul metsa uuendamise eesmärgil teostatud tööd on ilmselgelt pehmelt öeldes üle käte läinud,” nendib Puna. „Metsa majandamise eeskiri ütleb, et maapinna ettevalmistusel liigniisketes kasvukohatüüpides vesivagude ja küngastena on lubatud kaevata vesivagusid sügavusega kuni 40 sentimeetrit. Käesolevas kohas astus foto tegija ühte niinimetatud vakku ning selle kõrgus ulatus kohati üle kahe meetri.”

„Kusto mäel paikneva Kõrgemäe hiie vahetus läheduses ühtegi lanki ei ole,“ vaidleb vastu RMK Põlvamaa metsaülem Andres Sepp. „Küll on sellest hiiest umbes 300 meetri kaugusel üks lageraielank. Langil on valmistatud maapinda ette kopaga, küngastena. 40 sentimeetri nõue tõesti kehtib, aga vesivagude-kraavikeste, mitte künka tegemisel tekkinud augu kohta. Künkaid tehakse liigniisketel aladel selleks, et puuke saaks kuivemal pinnasel kasvama minna. Istutatakse mätta otsa. Loomulikult ei tee RMK küngaste jaoks kahemeetriseid auke, aga ilmselge on ka see, et joonlauaga igat auku kopamees üle ei mõõda. Pildi järgi saab hinnata, et töö on tehtud korralikult ja loodud eeldused hea uue metsapõlve tekkeks. Võib tõesti olla, et mõni lohk langil on teistest sügavam. Selline maapinna ettevalmistamise viis on liigniisketel aladel laialdaselt kasutuses. Seega ei saa me nõustuda arvamusega, et tööd on „ülekäte läinud“.”

„Eks ametnikud olegi treenitud kriitikale vastama, et käitutakse vastavalt seadusele, see ongi tavapärane viis metsa uuendamisel vastavalt olukorrale jne,” nendib Maido Puna. „Igasuguses seaduspärases käitumisviisis peaks aga olema sees ka inimlikkuse tegur. Kui see metsatukk oleks olnud ametniku eraomanduses isikliku varana, kas ta siis sooviks näha oma metsas sellist vaatepilti? Kas selle metsa omanik või majandaja sooviks sellisesse ülestuhnitud pinnaga ja jalgsi liikumiseks võimatuks muudetud metsa saata oma vanaema või lapsed seenele või marju korjama?”.

Mets kaob kiiresti

Metsas käivad inimesed kinnitavad, et metsa moodi mets kaob kiiresti mitte ainult Kooraste lähiümbruses, vaid riigimetsas laiemalt. „Meil Otepää ja Kanepi vahelisel alal on marja- ja seenemetsadega üks – null tehtud,” kirjeldab Jaanika Kolk Facebooki grupis „Eesti metsa abiks”. „Need lageraielangid asuvad mõlemal pool teed ja need alad on ikka suht suured, mis ära on viidud. Pildi peal ei ole võimalik seda suurust hoomata, aga hirm ja õudus seda vaadates oli nii suur, et pole viimased ööd magadagi saanud. Elukaaslane käis Kambja lähistel seeni otsimas – tuli õige pea tagasi ja ütles, et hea, et sa kaasa ei tulnud, pilt metsadega (ehk siis mittemetsadega) on seal üsna nutma ajav. Sugulane ütles, et läks Koorastesse seeni otsima, aga neid metsi polnudki enam, kus ta eelmisel aastal käis.”

Kanepi vallas Piigandis suvekodu omav Joel Arula nendib sedasama: metsades on vaatepilt kurb. Metsaaktivist Argo Vilberg on üles otsinud satelliidifotod, millelt nähtub, et Kanepi vallas, sh Kooraste kandis, on metsaraie aasta-aastalt järjest intensiivistunud.

Kooraste kandi inimesed tunnevad muret ka neile emotsionaalselt tähtsa metsatuka pärast, mis Koorastest Otepääle viiva tee ääres (Mälle mäe ümbrus) on imekombel veel püsti. Seal kasvavad ümbruskonnas viimased jämedad põlismännid.

Kuna neil pole infot, mida RMK selle metsatukaga plaanitseb ja otseselt kaitse all see pole, on nad hirmul, et ühel heal päeval võib seal lihtsalt harvester sees olla ja kogu lugu.

„Küll aga ei poe me emotsioonide taha, vaid ootame, et metsamajandajad, sh RMK, pöörduksid ise proaktiivselt kohaliku kogukonna poole, kui vastavas piirkonnas on ette näha suuremaid töid,” ütleb Maido Puna. „Koorastes need suuremad tööd paraku praegu toimuvad. Samamoodi ei soovi me takistada loomulikku metsamajandust, sest selge on, et mingil hetkel saab mets küpseks ja sellega tuleb toimetada. Kuid ka metsamajandamine peab olema tehtud mõistuse ja mõistlikkuse põhimõtteid silmas pidades. Sellealaseid selgitusi ja metsamajandajapoolseid faktilisi asjaolusid ootaksime ka meie.”

RMK: inimesed tuginevad vaid emotsioonidele!

RMK Põlvamaa metsaülem Andres Sepp kinnitab, et Kooraste kandi riigimetsades toimuvas pole midagi erakordset. Seal kasutab, hooldab ja raiub RMK riigimetsa samadel alustel nagu Viimsis, Räpinas, Oraval, Vändras – nagu igal pool Eesti riigimetsades.

„Metsa raiutakse liiga palju, langid on liiga suured, mets saab kohe otsa ja raiutud metsa asemele kasvab ainult võsa – need on tavapärased emotsioonidel põhinevad faktid,” märgib Sepp. „Milline on aga tõde, ei hakata enam uurima, arvajad on veendunud kuskilt kuuldud arvamuste õigsuses. Olen metsamehena täiesti veendunud, et meil kõigil on oma mets, kus me oleme alati käinud, kus meile meeldib jalutada või kus meil on lihtsalt hea olla. Kui me aga ühel ilusal päeval avastame, et see mets on maha raiutud, tekitab see meis viha ja kurbust.”

Sepp ütleb, et praegu on sellise emotsioonidest lähtuva tule all kõik metsaomanikud ja metsakasvatajad, nii riigi- kui ka erametsas tegutsejad. Tema väitel ei riku RMK aga ühtegi seadust.

„Metsaraie suurus on määratud meie endi valitud saadikute poolt seatud seadusandlike piirangutega,” selgitab ta. „Kinnitan seda, et RMK kohustus on jätta ka meist järeltulevatele põlvedele metsi ja muid metsaga seotud väärtusi vähemalt samaväärses mahus või isegi rohkem. Seda eelkõige sellepärast, et praegu me kasutame ja raiume metsi, mille eest on hoolitsenud meist varem tegutsenud metsamehed. Arvestades, et iga ettevõte, ka metsa majandav, ka RMK, luuakse kestma pikaks ajaks, on väheusutav, et kunagi saaks üldse tekkida teoreetiline võimalus metsa lõppemiseks liigintensiivse raie tulemusel.”

Sepp väidab, et raiutakse vaid koguseid, mis tagavad nii metsaomanike kui tarbijate kestlikkuse. „Arvestades meie metsade praegust olemit võiksime raiuda tunduvalt rohkem, aga see ei oleks pikaaegse ühtlase puidukasutuse mõttes mõistlik,” leiab ta.

RMK lubab arvestada kohalike inimeste arvamustega

Andres Sepp ütleb, et RMK on alustanud laialdast dialoogi kohalike inimestega ja korraldab ka temaatilisi kokkusaamisi. „Mis saab näiteks Koorastes Mälle mäel kasvavast metsast – on laiemalt võetuna seotud kohapealsetele inimestele tähtsate metsadega,” selgitab ta. „RMK on kehtestanud selle jaoks oma sisemise töökorralduse, milliseid metsi väljaspool looduskaitsealasid me kõrgendatud avaliku huviga metsadena käsitleme ja kuidas me neis toimuvaid raieid planeerime ning nendest kohapealsetele inimestele teada anname.”

RMK ootab inimestelt tagasisidet ja teavet, sest võib juhtuda, et RMK ei tea kõiki selliseid kohti. „Loodame uuel aastal avalikustada ka veebikaardi, kuhu on märgitud sellised kohapealsed kõrgendatud avaliku huviga alad, mida on RMK osanud selleks hinnata,” ütleb Sepp. „Seniks aga oleme tänulikud igasuguse info eest kohtadest, kus inimesed sooviksid rohkem kaasa rääkida, kuidas oleks kõige mõistlikum metsa selles kohas kasvatada ja kasutada. Mälle mäel ja selle ümbruses veel kasvava metsa oleme määranud metsaks, mille raiumine on vaja kooskõlastada kohapealse rahvaga.”

RMK on tema sõnul valmis selgitama oma tegevusi, kui nende vastu ka tegelikult huvi tuntakse.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 28/09/2017 08:57:02