Hajaasustusega Mõniste vallas on omajagu nuputamist, et laste koolitee liiga pikaks ei veniks. Foto: Kadri G Laube.

Maapiirkondades on koolibussid suureks abiks lapsevanematele, kuid mida hajusama asustusega piirkond ja vähem busse, seda pikemaks võib hommikune sõit venida. Nii otsivad koolid ja lapsevanemad võimalusi, kuidas niigi pikki koolipäevi hoida mõistlikuna.

Kõige keerukam kõigile meele järgi olla on valdades, kus on ainult üks koolibussiring ja palju peatusi. Nii võib mõnele üksnes bussisõit kesta ka üle tunni. Selleks et võrdsustada olukorda, kus ühed lapsed peavad ärkama kõvasti enne teisi ja ka teistest hiljem koju jõudma, vahetatakse ringide suunda pikema aja tagant. Need, kelle lapsed peavad kauem sõitma, on enamasti pahased.

Mõniste kool sai selle aasta bussigraafikus pooletunnise kokkuhoiu koolipäeva pikkusele. „Kõik õpilased mahuvad ühekorraga bussi peale ning nüüd jõuavad ka viimastes peatustes maha minevad õpilased varem koju,” teatas kool.

Vastuväiteid kõlas aga ringi suuna kohta, kus Vastse-Roosa on hommikul teine ja õhtul viimane peatus. Nimelt on kooliringi sõitmas ainult üks buss, kuigi ideaalne oleks ka kooli tunnistusel kaks.

„Korraldus lähtub piirkonna eripärast, lapsed elavadki väga hajali ja ringid lähevad pikaks. Meil on Saru pool ja Vastse-Roosa pool, aastaid on olnud niimoodi, et Saru poole lapsed on pidanud varem tõusma. Paar aastat on nüüd olnud teistpidi,” selgitas Mõniste kooli direktor Marili Niidumaa.

Kool on sel aastal juba kolm korda bussigraafikut kohendanud. „Oleme püüdnud optimeerida, vanemaid kutsunud appi arutama, kuidas paremini saaks. See on igapäevatöö, millega tuleb tegeleda. Panime selle bussigraafiku Facebooki üles, et just ärgitada kaasa mõtlema. Ma olen väga tänulik nendele vanematele, kes on avaldanud arvamust ja aidanud kaasa mõelda,” ütles direktor.

Pisimuutusi võib kooliaasta jooksul veel tulla, kui üheskoos muudatustega lepitakse. „Tegin lapsevanematele ettepaneku koosolekul seda arutada, siis on neid rohkem ja on ühelt ja teiselt poolt lapsevanemaid. Võib-olla leiame mõistliku lahenduse. Mis mul saab olla parema lahenduse vastu?” tõdes Niidumaa.

Mänguruum ajaga

Üks variant vältida laste väga varast ärkamist oleks koolipäeva hiljem alustada. See peab aga sobima ka vanematele, kes tahavad kooli- või lasteaialapse hommikul bussile saata ja samas ise tööpostile jõuda. „Olen ise ka välja pakkunud, et alustame koolipäeva hiljem, aga seda ei taha jällegi osa lapsevanemaid. See võimalus ikkagi on ka õhus,” selgitas ta. Välja on käidud ka ettepanek, et üks lapsevanem tooks Vastse-Roosast lapsed, kui vald sõidu kinni maksaks.

Näilist ajavõitu oleks võimalik saavutada, kui koolibuss ei sõidaks lastele lähemale kui nõutud. „Me oleme väike kogukond. Me püüame kõigile võimalikult palju vastu tulla. Põhimõtteliselt ei peaks koolibuss käima lähemale kui kolm kilomeetrit kodust. Meil ei ole ühtegi sellist last, kes peaks kolm kilomeetrit käima. Me ikkagi proovime võimalikult lähedale ja jälgida, et laste koolitee ei läheks pikaks. Kilomeetri kanti on kõige pikem tee bussini,” täpsustas Niidumaa.

„Kui me teeksime lapse kõndimise tee pikemaks, siis me saaksime loomulikult teha bussiringi kiiremaks. Aga see ei ole ju eesmärk. Siis läheb lapse elu jälle keerulisemaks, turvalisus on ka väga oluline,” sõnas ta.

Kohalikega arvestamine

Niidumaa hinnangul on väikevallas siiski väga palju ka hästi. „Maavaldades püütakse väga palju kohalikega arvestada ja inimlikult asju lahendada. Kohati harjutakse sellega nii ära, et mõeldakse, et peabki nii olema. Kui me käime lastega võistlustel või õppekäikudel, siis meil viib koolibussiring lapsed alati ka peale seda koju,” tõi ta näiteid.

„See on ka privileeg, mida kiputakse unustama, vanemad on sellega juba harjunud. Maal saadab õpetaja lapsed peale kooli bussi peale, tagatakse laste turvalisus. Linnas läheb laps koolimaja uksest välja ja ongi oma asi, kuidas ta turvaliselt koju saab,” võrdles ta.

Koolitee pole tõesti alati lihtne ka suurlinnades, kuigi palju sõltub seal kooli valikust. Enne ja pärast bussisõitu üks-kaks kilomeetrit kõmpida pole haruldane. Pealinnas ei ole tavapäratu ka ligi tund aega kooli liikuda ühissõidukis ja jalutades ning koolilapsi võib näha bussisõidu ajal kodutöid tegemas. Seevastu Tartus on bussiliine, millel bussid lähevad hommikul nii täis, et peatustes jääb inimesi maha.

Rõuge valla eelmise aasta kolm koolibussiringi ei taganud osale lastele pikka und, sest esimesed peatused olid juba kell 7 või varemgi, seega alati ei lahenda probleemi ka mitme bussi olemasolu. Ka Mikitamäe kooli esmane selleaastane ringi avalikustamine põhjustas üllatust, sest oli kokkulepe muuta ringi suunda ja kellaaegu ehk tüliõunaks oli küsimus, kelle laps peab seekord varem ärkama. Järgmisel päeval postitati siiski uus graafik. 

 

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 29/09/2017 09:39:32