Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Prügijamad aina kasvavad, pahased kodanikud on kannatust kaotamas

Tühjenduskord, mil lõhuti konteiner. Kaader Horndali turvakaamera videost.

Prügivedu Kagu-Eestis on koondunud sisuliselt ühe firma, ASi Eesti Keskkonnateenused kätte. Ent see ei tähenda, et teenusega poleks probleeme. Inimeste pidev kurtmine survestab ametnikke lahendusi otsima.

Põlva vallas elav Tanel Orti on firmaga jagelenud nii oma töökohas kui ka kodus, kasutanud mõlema paiga videosalvestisi, teinud fotosid teeolude tõendamiseks, vaielnud vallavalitsuse ja Keskkonnateenustega. Jutuajamiste käigus on ta kogunud killukesi inimeste probleemidest firmaga. Paljud leiavad, et täiesti lootusetu on firmaga vaielda.

„Nüüd, kui sügis hakkab pihta, algab jälle see jama, ma juba tean. Suvel on kenasti olnud, aga tuleb esimene lumi, siis hakkab klaperjaht jälle pihta. Siis nad on ajaga hädas, teevad tee pealt pildi ja sõidavad edasi. Ma arvan, et nad on lihtsalt graafikust maas,” pakkus Orti selgitust sellele, miks jääb prügikast mõnikord tühjendamata.

Eelmisel nädalal palus Põlva vallavalitsus vallakodanikel teada anda probleemidest prügiveoga. „Viimase poole aasta jooksul on olnud Põlva valla haldusterritooriumil järjest enam probleeme jäätmeveo teenusega. Kuna kõik esile kerkinud juhtumid ei jõua vallavalitsusse, siis palub Põlva vallavalitsus teada anda situatsioonidest, mil jäätmekonteiner on jäänud tühjendamata. Kogutav teave annab võimaluse kaardistada probleemsed kohad. Saadud materjali põhjal on võimalik teha järeldusi ning leida lahendused koos teenust pakkuva ettevõttega,” andis vald teada. Tõendusmaterjali ootab vallavalitsus 1. oktoobriks.

Probleemid tööjõuga

ASi Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Bruno Tammaru tunnistas LõunaLehele, et viimasel ajal on neil autojuhtidega probleeme olnud. „Käesoleva aasta kevadel ja suvel on meil Põlva valda teenindanud mitmed erinevad autojuhid ja usun, et sellest ongi tingitud mõningased probleemid teenuse osutamisel. Alati, kui piirkonda asub teenindama uus autojuht, tuleb ette olukordi, et esimesel veoringil ei pruugi ta sadat protsenti jäätmekonteinereid üles leida või pole mõni täitsa sõbraliku olemisega koer uut autojuhti esimesel korral veel omaks võtnud ja seetõttu on prügikast tühjendamata jäänud,” selgitas ta.

„Põlva vallas alustas meil selle aasta kevadel tööd täiesti uus autojuht, kuid paraku lõppes temaga juba suve alguses töösuhe, sest mees leidis, et see töö pole tema jaoks. Seetõttu on suve jooksul Põlva vallas teenust osutamas käinud meil mitmed autojuhid erinevate autodega,” lisas ta.

Tammaru loodab, et nüüd läheb asi paremaks. „Tehnika puudust ettekäändeks tuua ei saa, pigem on kimbutanud meid tööjõu puudus. Hea meel on aga tõdeda seda, et oleme nüüdseks leidnud Põlva valda teenindama uue autojuhi, kellega on ettevõte väga rahul, ja oleme saanud kiidusõnu ka Põlva valla klientidelt autojuhi tubli ja eeskujuliku töö kohta. Seetõttu julgeme loota, et edaspidi esineb Keskkonnateenuste-poolseid eksimusi oluliselt harvem,” arvas ta.

Konteinerijagelus

Orti töökohas lõhuti ühel tühjenduskäigul konteiner, rahuldavat lahendust olukorrale saada aga ei õnnestunud. „Käisid ja lõhkusid prügikasti ära asutuses, kaamerasse jäi ka. Panid kirja ja ütlesid, et teavitavad, mis siis saab sellest. Kaks kuud ei olnud midagi, küsisin, mis siis saab. „Ei-ei, see on teie viga, konteineril pole sertifikaati.” Aasta vana prügikast, helistasin Bauhofi, sain sertifikaadi. Siis öeldi, et see ei tõenda midagi, et see on teie oma probleem. Kaasasime valla. 30-eurone prügikast ei vääri kohtukulusid,” tõdes ta. Süüdistati ka liigses kaalus, Orti vastas, et konteiner sisaldas tühje toidukarpe ja kontoripabereid.

„Endal kodus kevade poole talvel sadas paar sentimeetrit lund maha, kella kümneks oli maa must. Maanteelt tegi vedaja pildi, et läbimatud teeolud, ja oligi kõik. Samas Omniva reka sõidab sisse, ei ole mingit probleemi, unikivi koormaga 20 tonni veokas sõidab. Tegin pilti ka, saatsin neile,” ütles ta.

Naabrit ajas selline põhjendus naerma. „Naabrimees sõidab suurte liinibussidega. Naeris, et mis mõttes prügifirma ei saa sisse sõita, tema tuleb kahekordse bussiga tee peale ja pole probleemi,” rääkis Orti.

Kliendi omavastutus 

Keskkonnateenused on vajanud viimasel ajal ka puksiiri abi. „Viimasel kolmel kuul on Põlva vallas meie prügiveok jäänud korduvalt teekatte pehmuse tõttu nii kõvasti kinni, et veoki välja saamiseks on tarvis olnud puksiiri abi. Seetõttu saabki ainult veoki juht hinnata ja võtta vastu otsuse, kas minna pehme pinnasega teele katsetama või mitte. Liigseid riske võttes võivad kahjud olla lõpuks mitu korda suuremad kui õigel päeval teenindamata jäänud konteineri pärast,” põhjendas Tammaru.

Keskkonnateenused paneb klientidele südamele, et jäätmete väljaveo päeval on kliendi kohustus tagada ligipääs prügikonteinerile ja paigutada see kinnistul nähtavasse kohta. „Juhul kui kinnistule või konteinerile ligipääs on takistatud, siis Keskkonnateenused alati informeerib kliente koos põhjustega, miks teenust osutada ei saanud. Paraku on nii, et konteinerile ligipääsu tee vastavust saab hinnata üksnes prügiveoki juht. Kui tee on liialt kitsas, oksad liialt madalal või tee kandevõime ei võimalda ligi 18 tonni kaaluval veokil ilma teed kahjustamata liigelda, siis tuleb koostöös kliendiga leida alternatiivne lahendus,” selgitas ta.

„Kõik meie veokid on varustatud kaameratega, mille kaudu saame fikseerida ka tagasiulatuvalt probleemi olemasolu fotodelt, ja neid oleme valmis jagama küsimuste tekkimise korral ka oma klientidega. Loodame meie klientide mõistvale suhtumisele ja soovime konstruktiivset koostööd võimalike probleemide lahendamisel,” kinnitas Tammaru.

Rahulolematus põhjendustega

Firma ettekäänded tulevad Orti meelest liiga kergekäeliselt. „Tulge võtke lihtsalt see prügikast ja ärge jonnige, et ei saa. Tõuka värava taha nagu segane, siis te tulete või ei tule võib-olla. Kellaajad neile ei sobi. Üks hetk on kell 11, teine kell 8 juba. Vanasti öeldi, et on kell 8, ja oli ka, aga nüüd ei saa mitte kuidagi arvestada ka,” kritiseeris Orti.

„Küll on prügikasti äär irvakil ja pannakse viiekas otsa. Auto on prügikasti ees ja inimene ütleb, et tema prügikasti ei näinud ja peale ei võta, tegi pildi. Kahte meetrit ei viitsi prügivedaja võtta prügikasti.  Kui on korralik parkla ja saab ümber keerata, siis ta peabki sealt võtma. Mõnel juhul 300–400 meetrit tagurdab ära ja ei ole probleemi, mõnel 40 meetrit ja tuleb lisaarve,” tõi ta näiteid.

„Tahtsin teha Ragn-Sellsiga lepingut, et maksan kas või 20 eurot selle eest, aga tulge ja viige. Vanasti oli viie aasta jooksul ühe korra probleem. Nendega (Keskkonnateenused) on iga kord,” tõdes ta. „Inimesi, kes annaksid kohe allkirja firmast vabanemiseks, on ikka sada. Me oleme väga hädas nendega.”

Jamad algasid juba enne viimast jäätmeveo hanget. Orti ütles, et vallast tunnistati juba siis, et iga nädal laekub 10 e-kirja kaebustega jäätmeveo kohta. Asi pidi hankega paranema, kuid valiti sama firma jäätmevedu jätkama. „Võtnud siis kallim juba,” arvas Orti.

Inimeste kaebusi prügiveo kohta (FB Põlva Kodanik):

„Koera tõttu jäetakse mitmetel konteiner tühjendamata, kuigi eelnevalt polnud see probleemiks. Kuna saabumine ei ole seotud kindla kellaajaga, ei tea ka, millal koera tuppa kinni panna.“

„On olnud probleeme ja lahendused ei tulnud lihtsalt. Sai lausa küsitud, et kas nad pakuvad teenust või spetsialiseeruvad põhjuste leidmisele, miks seda mitte osutada ja tühiarveid esitada. Tuttavatel oli ka sarnane ebameeldiv kogemus. Kaasasime valla asja lahendusse.”

„Töökultuur jättis varem soovida. Pärast prügikastile jäetud kirjakesi toimib kõik laitmatult.”

„Minu neljaeurone maksmata arve anti võlanõudjatele, ükski teine prügifirma pole nii rünnanud, saadetakse enne ikka meeldetuletus, võinuks olla ju vastutulelikum.”

„Meile tagurdab hoovi, kuna autojuht hindab, et tema ei saa ümber keerata, ja selle eest arvel "tagurdamine 10 euri". Kanalisatsiooniauto aga saab ...”

„Tellitud käsivedu, mul on lepingusse märgitud, et minu kinnistule nad masinaga siseneda ei tohi. Siiani on nad omavoliliselt sisse sõitnud. Nüüd oli mul auto prügiveo ajal risti teeotsas. Klõpsati minu autost pilt ja sõideti minema. Sinna helistades algul tembeldati valetajaks, et meil käsivedu puudub. Ja äkki jäädi selle koha pealt vait ja hakati teeolude pärast nokkima, et sissesõidutee olude tõttu pole käsivedu võimalik teostada. Nüüd nad mugavalt tühistasid käsiveolepingu, kuna minu sissesõidutee olud nende väitel lõhuvad konteinerit. Kuid hoolimata sellest pean mina nende jutu järgi ise teostama käsiveo nüüd. Milleks? Et nad saaks hiljem ei tea mis jama mulle kaela ajada, et olen nende vara halvasti hoidnud ja rikkunud?”

„Viimane kord, kui mul tühjendamata jäeti, toodi põhjuseks, et mul on ebastandardne konteiner. Ei sobivat prügiauto tõstemehhanismiga. Aastaid on siiani tühjendatud.”

„Meil konteiner asfalttee ääres ja siis ka ei näe tühjendada, ei tea, kas peab päris keset teed prügikasti lükkama, et näeksid.”

„Autojuhid kärmed fotosid tegema – enda kogemus. Kord segavad puuoksad, siis 30 meetrit eemal olevad autod jne.”

„Meil nüüd sedasi, et õppis lõpuks vist tagurdamise ära. Tagurdas konteinerini välja, tühjendas ära, aga arvele lisati korralikult juurde: konteineri käsitsivedu 25 m.”

 

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 21/09/2017 07:06:09

Lisa kommentaar