Marju Kõivupuu raamat müüb mühinal

Marju Kõivupuu loomaraamatu esitlusel oli kohal ka loom. Foto: Anneliis Peterson

Üleeile, 12. septembril esitles Võrumaalt pärit folklorist Marju Kõivupuu oma uut teost „Loomad eestlaste elus ja folklooris”. Sõnaosava pärimusetundja raamat müüb soojast saiast pareminigi – enne esitlust oli trükiarvust 1200 juba pool otsas.

Autoriga vestles esitlusel endine Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal, kes lisas Kõivupuu väljavalitud lugudele inimeste-loomade suhetest ka enda tähelepanekuid pikast loomaaiatööst. 

Kõivupuu uus raamat räägib eestlaste uskumustest ja hoiakutest loomade kohta, nende kohast mütoloogias, igapäevaelus ja rahvameditsiinis.

346leheküljelises teoses keskendutakse inimese ja loomade suhtele ning räägitakse ka selle muutumisest ajas: miks on teatud loomi peatud heaks, halvaks, kasulikuks, kavalaks vms. 

Pärimuspõhisest vaatenurgast on raamat ka peatükkideks liigendatud: juttu tuleb metsa- ja veeloomadest, kodu- ja lemmikloomadest, ohtlikest loomadest, mütoloogilistest loomadest, loomadest rahvameditsiinis ja loomamatustestki. 

Autor mõtiskleb ka selle üle, miks on mõne mets- või kodulooma (näiteks hundi) kohta rikkalikult pärimust, aga mõne teise, näiteks metskitse kohta pole suurt midagi.

Hundile järgneb pärimusrikkuselt karu. Juttu tehakse karukelladest, talveunest, karu rahvapärastest nimetustest (mesikäpp, päntjalg, vanaläll, päts jne). Veel saab lugeda karutantsitajatest, karupäevast 13. juulil, kurikuulsast Ruhnu karust aastal 2006, kaisukarudest, „Karu-aabitsast”, karust vapiloomana, Karust kui perenimest, Karuteene medalist jpm.

Marju Kõivupuu kirjutab raamatus ka iseenda suhetest loomadega. Nagu igal maalapsel (Marju on pärit Saru külast) olid temalgi omad loomad. Autori esimene loom oli õigupoolest küll kodulind – pruunisuleline kana, kena lopsaka punase harjaga. Autor meenutab oma kana, aga ka lumivalget kassi, lumivalgeid siile, lehmi-lambaid-sigu, isegi kartulimardikat, merisiga, sabata rotti jt.

Omamoodi ja kõhedust tekitavad on pärimuslood ende- ja ohvriloomadest. Juttu on ka mütoloogilistest loomadest (nt palunõid, ussikuningas, rotikuningas jt)

Raamat ilmus kirjastuse Tänapäev loodusraamatute sarjas „Looduse lood”.

Marju Kõivupuu on kirjutanud teisigi lugejate seas populaarseid raamatuid: „101 Eesti pühapaika”, „Eestlase eluring”, „Hinged puhkavad puudes”, „Igal hädal oma arst, igal tõvel oma rohi” jpt.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 14/09/2017 09:06:47