Küsitlus

Kas valimistulemused rõõmustavad?

Ilm täna
Võru
Põlva
-1°
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
-2°
Räpina
Tõrva
-1°
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Mis ikkagi juhtus eaka tori märaga?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Koos Hoidiga Torilt Kuigatsisse kolinud mära Hirande tervis on korras, kinnitab Valgamaa veterinaarkeskuse peaspetsialist loomatervishoiu ja loomakaitse alal Virgo Roose. Foto: erakogu

6. augusti hommikul eutaneeriti maaülikooli kliinikus vana tüüpi tori mära Hoidi, kes oli raskes tervislikus seisundis olnud juba tükk aega. 23aastase Hoidi ja 19aastase Hirande andis Eesti riik aasta tagasi Torilt rendilepinguga Valgamaale Kuigatsisse Hargo tallu kasvatada.

Mõlema hobuse oli enda juurde riigiga sõlmitud tähtajatu lepingu alusel kostile võtnud MTÜ Vana-Tori Hobuse Ühing, mida juhib Ute Wohlrab, kes enda sõnul uskus aasta tagasi, et saab kahele kõige vanemale vana tüüpi tori märale korralikku vanadekodu pakkuda. Need kaks hobust olid Tori hobusekasvanduses elavatest kõige puhtatõulisemad vana-tori tõu genofondi esindajad.

Senimaani elasid hobused Toril. Ute Wohlrab tõi välja hulga etteheiteid eelmisele hobusepidajale: Hargo tallu jõudnud hobuste jalad olid kaetud maokiinide munadega ehk neile polnud tehtud parasiiditõrjet, kabjad olid halvas seisundis ja nähtavasti aastaid hooldamata, karv tuhm, lakast oli vähe järel, silmad paistes ja mõlemad kannatasid kõhulahtisuse käes. Ajapikku said hobused terveks.

Toonane maaeluminister Urmas Kruuse andis seejärel käsu ka ülejäänud Tori kasvanduse hobustele parasiiditõrjet teha ja ussirohtu anda. (Hobuse-maokiin on laialtlevinud parasiit, mille tõrjet soovitavad loomaarstid teha igal sügisel - LL)

Ute Wohlrabi sõnul on kulunud kahe hobuse pidamise peale iga kuu 200–300 eurot. Lisaks on tulnud katta ussikuuride, kabjavärkimise, vaktsineerimise, hobuse ravi, Hirande kliinikusse viimise ja ultraheliuuringu kulud.

Riigiga sõlmitud lepingu järgi pidi Wohlrab vastutasuks saama kaks varssa.

“Minu jaoks on kõige tähtsam vanatüübilise tori hobuse genofondi säilitamine,” lausus ta.

Hoidile haiguse tõttu embrüot siirata ei saanud. Nooremat hobust Hirandet paaritati loomulikul teel, kuid tiinestumist takistas emakamädanik, mida on nüüdseks ka ravitud.

Kuidas ikkagi Hoidi suri?

Tänavu mai lõpust ilmnes Hoidil hingamisraskusi: ta hakkas lõõtsutama. Tasapisi kuivas loom kokku, kuigi sõi. Loomaarstid ja Valga veterinaarkeskuse spetsialistid käisid looma üle vaatamas ja andsid mõista, et varem või hiljem tuleks loom magama panna, sest tervenemist enam ei loodetud. Hobune sai ka hormoonravi, kuid paranes minimaalselt.

Muu hulgas käis Hoidit vaatamas hobustega aastakümneid tegelenud veterinaar Tiit Siiboja, keda soovitab arstina ka Eesti ratsaspordi liit. Siibojalt kommentaari sel nädalal võtta ei õnnestunud, sest ta oli välismaal puhkamas ja tema telefon välja lülitatud.

Kuna Hoidi kuulub riigile, teavitas Wohlrab hobuse raskest olukorrast maaeluministeeriumi, kust päris kaua aega midagi ei vastatud. Lõpuks siiski ministeerium reageeris.

Ute Wohlrab informeeris enda sõnul ministeeriumi hobuse olukorrast regulaarselt. “Ma olin mures, sest ei saa jätta kedagi külmaks, kui hobuse olukord halveneb ja ise tead, et ei saa lihtsalt ravimite, armastuse ja söötmisega enam aidata,” rääkis ta. “Ma investeerisin Hoidi pidamisse, ravimisse ja söötmisesse ka siis veel raha, kaasa arvatud kaks ja pool kotti spetsmüslit kuus, kui ma teadsin, et olukord ei ole enam tagasipööratav.”

Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi morfoloogia osakonna patomorfoloogia protokollis on kirjas, et 4. augusti hommikul leiti hobune koplis lamamas ja püsti ta ei tõusnud. Hobusel oli tugev kõhuhingamine ja kopsude kuulatlusel oli kuulda vilinat. Muu hulgas on seal ka kirjas, et septembrist 2016 oli hobusel tuvastatud kõhulahtisus ja kaalu kadu.

Maaeluministeerium lasi kohale kutsuda maaülikooli suurloomakliiniku veterinaari, kes leidis, et hobune tuleb viia kliinikusse. Transporditeenuse tellis ministeerium erafirmalt ning väidetavalt oli hobuse veokisse vedamisel abiks ka päästeamet.

5. augusti öösel tekkis hobusel kliinikus hingamisraskus ning ta otsustati siiski eutaneerida ehk halastussurmata. 6. augusti hommikul tegigi hobune anesteesia premedikatsiooni käigus oma viimase hingetõmbe.

“Hobuse lahkamisel on märgitud surma põhjusena bronho-interstitsiaalne pneumoonia,” ütles maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Angelika Lebedev. See tähendab, et äge kopsupõletik.

(Eesti tori hobuse seltsiga seotud veterinaararstid pidasid selle võimalikuks põhjuseks elukohavahetusest tingitud stressi ja tallieluga harjunud looma võimetust kohaneda ületalve õuespidamisega. Seetõttu palus selts möödunud nädalal, et riik katkestaks lepingu vana-tori hobuse ühinguga ja tooks elus oleva looma tagasi kas Tori hobusekasvandusse teiste riigimärade sekka või Ülenurme põllumajandusmuuseumi, kus teda ootavad ees kolm Tori tallides kasvanud tuttavat hobust - LL)

Kas hobusel olid head elutingimused?

Hobune Hoidi elas 23aastaseks. 2010. aasta statistika järgi elas vaid üks riigile kuuluvatest tori hobustest kauem kui 23 aastat.

Mõningad hobust mitte kunagi näinud inimesed on Ute Wohlrabile ette heitnud, et ta ei pidanud hobuseid heades tingimustes. Muu hulgas on Wohlrabi süüdistatud, et hobused elasid õues, kus neil olid varjualused, mitte aga ruumides nagu Toril.

Nii Hirandet kui ka Hoidit koplis vaatamas käinud Valgamaa veterinaarkeskuse peaspetsialist loomatervishoiu ja loomakaitse alal Virgo Roose ütles, et Hargo talus loomade heaolu rikkumist ei ole avastatud. Hobune Hirande on tema hinnangul väga heas olukorras.

“Hobused on hooldatud, söödetud, joodetud, täiesti korras,” lausus Roose.

Üks teine hobustespetsialist oli nõus teemat kommenteerima vaid anonüümselt. Ta on käinud Hargo talus eespool nimetatud hobuseid kahel korral vaatamas ja näinud neid omal ajal ka Toris.

Hobuste õues viibimist talvel tema sõnul suremise põhjuseks pidada ei saa. Küll aga leidis ta, et on üsna lootusetu, et emb-kumb märadest tiinestuks või oleks tiinestunud, sest Toril ei olnud neid juba aastaid paaritatud.

Kuigi maaeluministeerium andis korralduse viia hobune kliinikusse, kus ta peagi eutaneeriti, nõutakse ravikulude tasumist Ute Wohlrabilt. “Hobuste ravikulude tasumine on lepingu kohaselt loomapidaja kohustus,” lausus Angelika Lebedev. Kui suure summaga on tegu, seda ministeeriumi esindaja ei avaldanud.

Riik tahab hobuse sihtasutusele anda

Nüüd on aga Ute Wohlrab saanud maaeluministeeriumilt teate lepingu lõpetamise kohta hobuse Hirande pidamiseks.

Angelika Lebedev põhjendab seda sellega, et eelmisel nädalal loodi SA Eesti Maaelumuuseumid ning on tekkinud vajadus sihtasutusele üleantav vara koondada, sealhulgas anda kõik ministeeriumi valitsemisel olevad hobused üle sihtasutusele. Sihtasutuse alla kuulub ka Tori hobusekasvandus.

“Sellest tulenevalt on maaeluministeerium alustanud läbirääkimisi lepingu lõpetamiseks MTÜ Vana-Tori Hobuse Ühinguga pooltele sobivatel tingimustel,” sõnas Lebedev.

Ute Wohlrabile aga ei ole meeltmööda mõte, et hobune, kellesse ta on nii palju oma isiklikku raha investeerinud, temalt jälle ära võetakse.

“On väga ebapopulaarne otsus jätta mind mitme tuhande eurose kahjuga, sest lepingu järgi oleksin võinud kaks varssa kompensatsiooniks vana-tori tõuraamatusse saada,” ütles Wohlrab. “Minu jaoks on kõige tähtsam genofondi säilitamine. Ministeerium ei annaks head eeskuju, kui ohustatuks kuulutatud vana-tori hobuse tõuraamat nüüd varssadest ilma jääks.”

Teiseks leiab Wohlrab, et kuna Hirande on Hargo talu koplis väga hästi kohanenud, heas vormis ja tasakaalus, kas tema heaolule mõeldes on mõtet teda ära viia.Hobune ei toimi nii, et talle hoitakse koht karjas vaba ja ta tuleb lihtsalt tagasi,” kommenteeris Wohlrab. “Ta peab oma karjaga uuesti harjuma, uute tingimustega jne. Praegu on minu hinnang, et tal oleks kõige parem jätkata stabiilset elu siinses karjas, toitumisrežiimil ja tingimustes, millega ta on väga harjunud.”

Üks ministeeriumi anonüümseks jääv töötaja kinnitas, et hobuse äravõtmiseks mingit vajadust ei ole ja isegi kui hobune hakkab edaspidi kuuluma sihtasutusele, oleks riigil ehk maksumaksjal kõige odavam jätkata lepingut Hirande pidamiseks Wohlrabiga. Selline mõttekäik sai esitatud ka ministeeriumi esindajale Angelika Lebedevile, kes aga sellele ei vastanud.

 

Autor: Elina Allas
Viimati muudetud: 08/09/2017 17:00:40