Mitmed omavalitsused soovivad riigi huviharidustoetuse abiga luua tehnikaringi, pildil ehitavad koolipoisid robotit. Foto: Ülle Harju

Juulist jõustus noorsootööseaduse, erakooliseaduse ja huvikooliseaduse muutmise seadus, millega loodi võimalus mitmekesistada 7–19aastaste noorte huviharidust ja kaasata sellesse rohkem noori. Omavalitsused said ülesandeks esitada selleks reedeks kava, kuidas sülle kukkunud lisatoetust kavatsetakse kulutada.

Selle aasta riigieelarves on lisatoetuseks ette nähtud kuus miljonit eurot, järgmisest aastast kasvab toetussumma 15 miljonile eurole. Lisatoetuse kava tabas omavalitsusi veidi ootamatult. Selle nädala alguseks oli pilt kesine: esitatud ja kooskõlastatud kava oli Kagu-Eestist ainult Võru linnal, Põlva maakonnast oli ainsana kava kooskõlastamiseks esitanud Värska vald. LõunaLehega suhelnud omavalitsustest kinnitati, et tähtajaks jõutakse valmis.

Lisatoetus ei leevenda kõiki probleeme, sest toetuse kasutamisel on piirangud. Näiteks ei saa sellega tõsta huvikoolide õpetajate töötasu, mis on Võru abilinnapea Sixten Silla meelest üks murekohti, ning küsimus tuleb seega lahendada linnaeelarve abil.

Võru püüab toetuse abil näiteks rohkem tutvustada huvitegevuses vähelevinud valdkondi. „Uue võimalusena näeme huvitegevuse käivitamist loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonnas, siiani on selleks olnud vähe võimalusi. Siit ka üleskutse: kui keegi soovib juhendada tehnikaringi, andku endast teada,” kutsus Sild üles.

„Teiseks näeme erivajadustega õpilastele huviringides osalemise võimaluse loomist,” lisas ta. Veel annab lisatoetus linnale võimaluse soetada huvikoolidesse nüüdisaegseid õppevahendeid ning toetada õppekäike ehk kontsertide, muuseumide ja näituste külastamist. Toimetulekuraskustes peredel tekib võimalus taotleda huvikooli õppemaksu soodustust. Sel ja järgmisel aastal on linn arvestanud 70 500 lisaeuroga.

Võru valla lapsed saavad käia Võru linna huvikoolides, homme esitatava kava üks rõhke on vallakoolide huvitegevusel. „Üks osa uusi tegevusi jääb Parksepa keskkooli ja Puiga põhikooli juurde, kummalgi koolil on kaheksa uut ringi. Lisandub näiteks robootikaring, fotoring, lauamängude ring,” selgitas valla haridus- ja kultuurinõunik Siiri Konksi.

Samuti toetatakse MTÜsid ja erakoole. Õppemaksu toetus on mõeldud vähekindlustatud peredele, üksikvanematele ning kolme ja enama lapsega peredele. Võru valla lisatoetuse summa on ca 49 000 eurot.

MTÜd, mida vald plaanib toetada, on ka linnas, näiteks Aila Näpustuudio või tantsuklubi Maarja. „Meil on küllalt tihe koostöö olnud linnaga, mis puudutab huviharidust ja noorsootööd. Kui meie lapsed käivad huvikoolides, siis kohamaksu maksame linnale 100%. Lisaks maksavad lapsevanemad õppemaksu,” lisas Konksi.

„Juba praegu on 40% huvikoolide õpilastest teiste omavalitsuste lapsed. Võru vallaga oleme kooskõlastanud erahuvikoolide toetuste suurused,” ütles Sild koostöö kohta vallaga.

Omavalitsuste toetussumma arvutamisel võetakse aluseks noorte, puudega noorte ja toimetulekuraskustega peredes elavate noorte hulk, lisaks omavalitsuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus.

Transport ja järjepidevus

Värska vallavanem Raul Kudre leidis, et vallal on hea ja laiapõhjaline huvihariduse baas olemas. „Meil on tegelikult väga vähe noori, kes käivad väljaspool huviharidust saamas. Huvikool, muusikakool ja noortekeskus tegutsevad väga aktiivselt, kultuurikeskuses on tantsutunnid, kool ise pakub spordiringe,” loetles vallavanem.

Probleemiks on nn entusiasmipõhised ringid, kus noortel võib huvi küll olla, aga sellest hoolimata on raske järjepidevust tagada, sellised alad on näiteks tänavatants, loodusteadused või jalgpall. „Nüüd oleme teinud kaardistuse. Need alad, kus on huvi olnud, püüame tagasi tuua ja rahastuse leida. Laste arv on piiratud, peame ikkagi vaatama, kus on eestvedajad ja kas saame seda siin pakkuda,” selgitas Kudre.

Noortekeskuse ja kooli huvijuhi tööd ühildatakse. „Oleme plaaninud ka järgmiseks aastaks poole kohaga juhendaja juurde võtta,” lisas ta. Samuti on plaanis tasu maksta jalgpallitreenerile, kes siiani teeb poole ajast treeneritööd vabast tahtest.

Vald tegeleb huvihariduse raames ka transpordiküsimustega. „Tavaliselt tekivad huviharidusega seoses väljasõidud, koostöös teiste piirkondadega saaksime toetada transporti, kõigile jätta nn transpordifondi,” selgitas Kudre.

Logistika vajab läbimõtlemist ka huvihariduses osalemiseks. Vallavanema sõnul on keerukam laste ja noortega, kes ei ela Värskas, vaid käivad kaugemalt. Peale ringitööd ei saa nad aga enam koju. Kaalumisel on nii lisabuss kui vallapoolne transport, aga ka kompensatsioon lapsevanematele teiste laste kojusõidutamise eest.

Tulevane ühisvald sel korral ühist kava veel teha ei soovinud. „Ma helistasin naabrid läbi, Meremäe ja Mikitamäe, et teeme ühise kava. Sealt tuli eitav vastus. Oleks võinud juba plaanida rohkem, aga ma ei näe siin ka traagikat. Kui lõpuks liidetakse, on kõigi tegevuskavad laual ja näeb, kes mida soovib ja milliseid asju annab ühildada,” tõdes Kudre. Värska vald saab selle aasta lisatoetust 15 000 eurot, mis on vallavanema kinnitusel väga suur abi.

Ühtne tegevuskava

Valga piirkond (Valga linn ning Õru, Karula, Taheva ja Tõlliste vald) esitab ühtse tegevuskava, nagu ka Tõrva piirkond. 

„Valga linn eraldab raha kolmele allasutusele ja mittetulundusühingutele. Toetust antakse Valga muusikakoolile, kultuuri- ja huvialakeskusele ja noortekeskusele huviringide tingimuste parandamiseks ja uute huviringide loomiseks. Nii tuleb uue huviringina teadusring, lisanduvad tšello ja fagoti eriala ning hakatakse õpetama rivitrumme,” selgitas Valga linnapea Kalev Härk.

Linnapea sõnul antakse raha veel Valga ekstreemspordihallis ekstreemspordiringi käivitamiseks, lisarahastust saab tegevust laiendav JJ-Streeti tantsukool ning raha eraldatakse ujumistreeninguteks. „Teised Valga mittetulundusühingud saavad huvitegevuse lisarahastust taotleda spetsiaalsest fondist, mille tingimused ja reeglistik on väljatöötamisel,” täpsustas ta.

Huvitegevuse toetussumma sellel aastal on linnale umbes 66 500 eurot ning Valga piirkonnale ligi 124 000 eurot.

Kava täitmisest tuleb omavalitsustel hakata ülevaateid koostama haridus- ja teadusministeeriumile. Kavade koostamisel on nõustavas ja kontrollivas rollis Eesti Noorsootöö Keskus. 

 

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 31/08/2017 07:00:57