Põlvas Kesk 40 asuvat kortermaja renoveeritakse ligi miljoni euro eest, mitmed majaelanikud peavad aga mitmeid ehitustöid mittevajalikeks ja võetud laenu tasumist ülejõukäivaks. Foto: Ülle Harju

„Meie käest võetakse Kredexi toetusega laenu tagasimaksmiseks iga kuu üle 70 euro rohkem ja suur osa remonditöödest on täiesti ebavajalikud!” ahastavad kolm põlvakat, kelle kortermaja ühistu renoveerib praegu maja ligi miljoni euro eest. Nende mure on pannud omakorda muretsema veel kahe kortermaja elanikud, kelle ühistu soovib samuti maja kordategemiseks Kredexi abi kasutada.

Põlva bussijaama kõrval asuva 90 korteriga maja (Kesk 40) elanikud on mures, et hoolimata 28 korteri vastuseisust otsustas nende korteriühistu suurejoonelise remondi kasuks. „Fassaadile paigaldati ülikallis kiviplaat, tulevad klaasrõdud ja päikesepaneelid – meile tahetakse teha nii-öelda näidismaja, briljantmaja!” seletab majaelanik Sirje Mets (79).

„Torude ja kanalisatsiooni vahetamise käigus on absoluutselt kõik ära lõhutud,” kaebab Vaike Taavel (64). „Mul lõhuti vetsumajas kõik kapid ära, tulin haigla juurest koju, peldikupott oli keset koridori ja kõik ujus! Mul on praegu sihuke olukord, et ... Ma torumeestega rääkisin, nemad ütlesid, et ainuke, mida tegelikult oleks tõesti olnud vaja vahetada, olnuks külmaveetoru! No torumehed pole küll milleski süüdi, nemad teevad, mida kästakse!”

Lisaks sellele, et WC ja köögi seina lõhutud augud tuleb ise korda teha, pole Vaike rahul ka sellega, et nende maja kelder ehitati kinni, vahetatakse välja kõik aknad (ka tuttuued) ning ehitatakse kallis ja keerukas ventilatsioonisüsteem, mille otstarbekuses ja töökindluses ta sügavalt kahtleb.

Vaike on aru saanud, et nimetatud remonditööd olid eelduseks, et Kredex maksaks 970 000 eurot maksma minevast renoveerimisest kinni 40%.

Kredexi toetus on küll maksimaalne võimalik, aga pool miljonit eurot tuli ikka laenu võtta ja selle peavad majaelanikud kinni maksma. „Kolmetoalise korteri pealt maksin eelmisel kuul 74 eurot lisaks, see tuli söögiraha arvelt,” kaebab Sirje Mets. Ka Vaike Taavel ja Ülo Peetso (73) maksid tavalistele kommunaalkuludele lisaks üle 70 euro.

Ühistujuht: olen näinud vaeva, et saada majale parimad lahendused!

„Mõistan neid inimesi, kes tunnevad, et see on kulukas investeering, aga põhjalik renoveerimine annab majale lisaväärtuse ja maja on jätkusuutlik,” põhjendab Kesk 40 korteriühistu esimees Peeter Ojatamm (39), kes on ka Põlvas kinnisvara haldamisega tegeleva Kinnistu Halduse OÜ juhatuse liige. „Kurb, et ei väärtustata tööd, mida oleme korteriühistu juhatusega panustanud. Elan ise selles majas ja olen näinud vaeva, et saada maja jaoks parimad võimalikud lahendused, samas tagada ka otstarbekalt kvaliteetsete materjalide kasutuse.”

Ojatamme sõnul oli mõistlik renoveerida elamu just praegu, kuna 40% toetab ka Kredex. „Tegu on märkimisväärse summaga, mille võrra korteriomanikud saavad kogu selle renoveerimise soodsamalt,” ütleb ta. „Maja on üle 40 aasta vana, eelmisel aastal kukkus fassaadilt tükk küljest ja kahjustas üht autot, lisaks oli kolm trassileket, mille kõige kahjude eest esitati arve korteriühistule.”

Ojatamm rõhutab, et renoveerimise otsust ei teinud mitte tema, vaid korteriomanikud ühistu üldkoosolekul, poolt oli 75% osalenutest.

Ojatamm selgitab osas elanikest pahameelt tekitanud otsuseid: „Laenu tagasimaksmiseks elanikelt võetav 1,16 eurot kuus ruutmeetri pealt on Põlvas soodsalt saadud, näiteks naabermaja elanikud maksavad väidetavalt 1,28. Siinkohal ei tasuks ka unustada, et soojuskadude vähenemisega hoitakse kokku küttearvete pealt. Samuti tagab parem ventilatsioon tervislikuma sisekliima.”

Maja fassaadile kvaliteetse Marmorock-plaadi valimist põhjendab Ojatamm materjali pika kestvuseaga. „Pikas perspektiivis on selline lahendus praktilisem kui krohvida ja värvida fassaad nüüd ning võtta kümne aasta pärast uus laen ja värvida uuesti ja uuesti,” on ta kindel. „Samuti on see materjal tunduvalt tugevam. Meie elamu paikneb kooli kõrval, oleks üsna kurb, kui mõni koolist koju minev laps kogemata jalgpalli vastu krohvitud seina lööb ja sellest kahjustus tekib. Praeguse krohvitud ja värvitud seina peal on tugevatest lumekuulidest tingitud kahjustused.”

Majale välja valitud ventilatsioonisüsteemi kiidab ta aga eriti: „See on hea seetõttu, et seest tulevat sooja õhku ei suunata mitte vee kütmisse, vaid väljast tagasi tuleva õhu peale. See tähendab, et inimene ei saa ventilatsiooniava lähedal istudes kuklasse väljast tulevat külma õhku. Just sellise probleemi pärast on teised süsteemid kriitikat saanud, meie elamu puhul kasutatav lahendus aga välistab maksimaalselt eelnimetatud olukorra tekkimise.”

Miks ei paranda töömehed torude vahetuse käigus tehtud auke? „Kui omanikud on iseseisvalt muutnud projektijärgset planeeringut ja seda ei ole kooskõlastatud ühistuga (nagu seadus seda ette näeb), siis loomulikult ei saa eeldada, et ehitaja parandab ära ka need muudatused, mis korteriomanikud ise on teinud,” selgitab Ojatamm. „Loomulikult tekib ehitusega ebameeldivusi, kuid nüüd, kui kõik saab ühekorraga ära renoveeritud, saavad korteriomanikud rahuliku südamega arvestada, et paarkümmend aastat on kõik jälle korras.”

Elanikud eelistavad maja remontida järk-järgult

„See on epideemia! Vägisi sunnitakse peale Kredexi toetusega laenu võtmist, aga palju targem oleks ise koguda raha ja teha remonti järk-järgult,” leiab 30 korteriga maja (Aasa 3) elanik Tõnu Tammiksaare, kes varem töötas ise ehitusalal. Tema seisukohta toetavad 16 korteri omanikku, nende seas ka endine ehitustööde juhataja Mart Kanarik (62).

Ühistu esinaise Rutt Retpapi ettepanekul arutas korteriühistu Kredexi toetusega laenu võtmist nii üle-eelmise kui eelmise aasta üldkoosolekul. Siis jäi peale (16 korterit poolt, 11 vastu) seisukoht, et remonti tehtaks siiski etapiti ja vajaduse järjekorras. „Keskküttesüsteem, siis laesoojustus ja edaspidi nii, nagu raha jätkub,” selgitab Tammiksaare. „Meil on palju juba tehtud: maja otsad ja vundament soojustatud, aknad vahetatud, koridoridel korralikud rauduksed ...”

Mitmed tööd, mida Kredex toetuse andmisel eeldab, on Tammiksaare hinnangul kulukad ja täiesti mõttetud. „Esmane nõue on, et välja tuleb ehitada ventilatsioonisüsteem,” rääkis ta. „See on keerukas ja maksab umbes 100 000 eurot.”

Süsteemi ehitus tähendab ka lammutamist korterites, kordategemine jääks elanike mureks. Lisaks on inimesed kuulnud, et kallis keeruline ventilatsioonisüsteem kipub jukerdama. „Soomes ja Rootsis sellest juba loobutakse, meil on vaja aga jälle jalgratast leiutada!” pahandab Tammiksaare.

Ehitusalal töötanud meestel on ka arvamus, et nende maja pole mõtet mähkida 15 sentimeetri paksuse vahtplastikihi sisse. „Kilekotti, kilekasti moodustada, kuhu õhk sisse ei pääse!” ahastab Tammiksaare. „Siis ongi vaja võimast ventilatsiooni – õhku hakatakse torude kaudu sisse puhuma, et inimestel oleks üldse võimalik seal elada. Maja fassaad tuleks lihtsalt ära puhastada ja üle värvida!”

Pärast eelmise aasta üldkoosolekut arvas Tammiksaare, et Kredexi-plaan on maha maetud. „Aga ühistu esinaine tellis pärast seda terviklahendusega projekti Kredexi laenu võtmiseks, projekt maksis 8000 millegagi!” on ta nördinud. Tegemist oli tema sõnul korteriühistu juhatuse otsusega.

Remont läheks maksma 400 000 euro ringis.

Tammiksaare kardab, et ühistu juhtkonnal õnnestub osa pensionäridest ära veenda ja Kredexi-usku pöörata. „Inimesed ei mõtle oma peaga,” nendib ta. „Vanemad inimesed vaatavad: nii ilus maja väljast, Kredex tegi kõik korda, aga ei ole sees midagi ilusat!”

Lisaks heidab ta korteriühistu esinaisele ette, et viimane keeldub temaga suhtlemast. LõunaLeht üritas Rutt Retpapilt kommentaari küsida nii telefoni kui e-kirja teel, kuid korteriühistu juht jäi tabamatuks.

Kredexit kardab ka töövõimetuspensionär Igor (56), kes elab 16 korteriga majas Sireli 3 (endine Lina 1b). „24. juulil oli koosolek, tahavad ka laenu võtta,” kaebab ta. „Räägivad, et mu korteri väärtus tõuseb. Mis väärtus?! Põlvas on võimatu korterit müüa. Pealegi olen võlgnik ja ei jõua niigi maksta, nüüd tahetakse veel juurde panna!”

Sirje Mets on kaalunud oma korteri müümist ja odavamale elamispinnale kolimist, aga ei usu sellesse lahendusse. „Koliks ära, remontimata majja, aga karta on, et niikuinii hakatakse seda kah renoveerima!” on ta nõutu.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 24/08/2017 10:31:59