Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Toimetulekutoetus saab vigureid juurde

Valitsus eesotsas sotsiaalkaitseminister Kaia Ivaga on võtnud nõuks uuest aastast muuta toimetulekutoetuse tingimusi. Eesmärk on soodustada toimetulekutoetuse saajate töötamist ja muuta õigusakti senisest paindlikumaks. Üks põhjusi on ka kaotada vajaduspõhine peretoetus.

Toimetulekutoetuse suurus saadakse toimetulekupiiri ja eluruumi alaliste kulude summast sissetulekute lahutamisel. Sissetulekuks ei loeta mitmeid sotsiaaltoetusi.

Eelnõu kohaselt ei kao täisealistel toetusesaajatel tööle minnes esimese kahe kuu jooksul toetus ära, järgneva nelja kuu puhul arvestatakse sissetulekutesse ainult 50% töötulust. Perekonna sissetulekute hulka ei loeta aga kooliõpilaste töötulu. Ka toimetulekupiir tõuseb: 130 eurolt 140 eurole täiskasvanute eest ja laste eest 168 eurole. Vastukaaluna läheb edaspidi kogu lapsetoetus arvesse sissetulekuna.

Omavalitsuste kaalutlusõigus toimetulekutoetuse arvestamisel suureneb ehk kohapealsed ametnikud saavad otsustada, millised leibkonna tulud võib toetuse arvestamisel jätta sissetulekute hulka arvamata. Samuti tekib pikaajalistel toetusesaajatel võimalus piirmäära ulatuses ka katta ühekordseid vältimatuid eluasemekulusid (avariiremont vms).

Mitmete omavalitsuste sotsiaaltöötajad tunnistasid LõunaLehele, et nad ei ole veel plaanitavate muudatustega kursis. Tõsi, sotsiaalhoolekande seadusesse on tehtud viimase aasta jooksul erakordselt palju muudatusi, mille lõppu veel näha ei ole.

Mooste vallas on toimetulekutoetuse saajaid 30 pere ringis, rohkem kui enamikus teistes väikevaldades. „Meil on rohkem kui mujal Põlvamaal toimetulekutoetuse saajaid, aga oleme hakkama saanud,” kinnitas valla sotsiaalnõunik Eduard Oksar.

Tema hinnangul on valitsuse ettepanekud mõistlikud, esialgne sissetuleku mittearvestamine on tema meelest loogiline ja välismaal ammu edukalt järele proovitud. Oksar näeb, et muudatused võivad hädas inimesi innustada küll rohkem tööle minema. Ametnikule tuleb tööd kindlasti juurde, aga mitte nii palju, et hakkama ei saaks.

Vastse-Kuuste sotsiaalnõunik Terje Lihtsa tunnistas, et detaile ta kommenteerida ei oska, küll aga ütles, et senisest paindlikum süsteem oleks inimsõbralikum. „Mis see tulemus lõpuks on, selgub ikkagi praktika käigus,” tõdes ta.

Vastse-Kuuste vallas on kuus toimetulekutoetuse saajaid paar-kolm peret. Need vahetuvad, mitmed pered on suutnud sissetulekut suurendada ja jõuda toetusmäärast kõrgemale.

Rääkides üldisemalt paljudest väikestest muudatustest sotsiaaltöö poole peal näeb ta, et puudub ühtne selge visioon, aga kuidagi tuleb siiski muudatusi teha. „Tahetakse paremaks teha inimeste ja spetsialistide jaoks, aga tihtilugu tekitab see suuremat segadust. Kui keegi on tõsiselt hädas, siis ma loodan, et ta seda kellelegi ütleb ja see tuleb välja,” pani Lihtsa südamele.

Kõik need arengud ja reformid on ühel ajal: töövõimereform, sotsiaalkindlustusameti ... Neile, kes on rohkem abivajajad, on see päris keeruline. Töötegijad räägivad ja tutvustavad, aga need on kaks eraldi keelt,” tunnistas ta.

Ankeet võib olla ükskõik kui selge, aga et õige inimene selle leiaks või selle olemasolust teaks, on teine lugu. Töövõimereform näiteks toimib tema meelest päris hästi, kuid muudatuste tõttu on ikkagi palju segadust, kaheldakse isegi punktides, mis ei muutunud.

Infoliikumine on nii tavainimese kui töötegija jaoks üks põhiline murekoht. Võid igale poole teavet pakkuda ja levitada, aga kui inimesel sel hetkel vaja ei ole, siis ta ei loe seda. Ja kui ühel hetkel vaja on, siis ei saa ta seda võib-olla kätte,” selgitas Lihtsa.

Tema jaoks töö tuuma aga reformid ei muuda. „Sotsiaaltöö on selles suhtes ajast aega muutumatu, et küsid inimese käest, kuidas läheb. Kui inimest tunned, siis saad aru, kui ta ütleb, et hästi, aga tegelikult kehakeel või ilme väljendab muud ... Selle pärast on vaja, et sotsiaaltöötaja oleks kohapeal,” arvas ta.

See, kas muutused toovad toimetulekutoetuse saajale kasu või kahju, sõltub tema konkreetsest olukorrast, kuna toetust arvutatakse valemi põhjal.

Töötuks jäänud kolme alaealise lapse ema leibkonna toimetulekupiir on praegu 520 eurot. Kui ta elamispinna kulud on kuus 150 eurot, saab ta erinevate riigitoetustena 805 eurot kuus, sellest 215 eurot on toimetulekutoetus. Lisanduda võib veel lisa sotsiaaltoetus omavalitsuselt.

Peale valitsuse soovitavaid muudatusi on see summa 784, kuigi sama pere toimetulekupiir tõuseb 634 euroni. Vahe tuleb vajaduspõhise peretoetuse kadumisest ja lastetoetuse sajaprotsendilisest arvestamisest sissetulekuna. Kui ema läheb miinimumpalga eest tööle, saab ta esimesel kahel kuul sama palju toetusi, järgneval neljal kuul toimetulekutoetusest ainult osa ja edasi kaoks see ära.

2016. aastal maksti toimetulekutoetust 15 300 leibkonnale Eestis, toetust sai kokku 27 990 inimest, mis moodustab 2,1% Eesti elanikest.

 

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 24/08/2017 10:17:14

Lisa kommentaar