Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Eesti keelest ja kodaniku meelest

Möödunud nädalavahetusel toimunud Paide arvamusfestivalil olin pisut oma tavapärasest rollist väljas- enamasti võtan sõna haldusreformi ja selle rakendamise teemadel, kuid sel korral rääkisin halduskeele kasutamisest. Uhke sõna taga on tõsine mure eesti keele kasutamise ja keelest arusaamise pärast. Veel enam - kui kasutad keelt valesti või ei saa keelest õieti aru, võib järgneda karistus.

Eesti keel ei ole hiina keel

Keeleseadus sätestab, et igasugune tekst peab oleme üheselt arusaadav. Paraku kipub minema nii, et seadusepügalat lugedes on arvamusi samapalju kui lugejaid. Meil on õigusriik, meie riigi seadused on kodanike kaitseks ja kodanikele järgimiseks. Kuid meie seadused on pikad, keerulised, keeruka terminoloogia ja kujundliku mõtteviisiga. Pahatihti jääb mulje, et seaduse ja halduskeele keerukus näitab ametniku tarkust. Samas kodanikule on seadus täitmiseks, kuid väga raske on seda teha kui ei tea täpselt, mille eest vastutad või millele on õigus. Ehkki seaduse mittetundmine ei vabasta selle täitmisest.

Eesti riik ja eestlased on niivõrd väike, et igasugune kaheti mõistmine k.a keelealane on enam kui ohtlik. Me ei saa lubada Hiina keisririigi sarnast olukorda kus on valitsev riigibürokraatide klass rääkis ühte keelt vs lihtrahvas, kes kasutas hoopis teisi keeli ja dialekte ning õigusaktidest arusaamiseks pidid kasutama tõlkide abi. Hiljutises „Pealtnägija” saates võisime näha kus riigis tegutsevast 46-st kohtutäiturist pooled tõlgendavad oma töö tasustamise seadusakti ühtemoodi ja pooled teisiti kusjuures kõik arvavad, et toimivad seaduskuulekalt.

Arvuti ei asenda inimest

Pikaajalise ebaefektiivse halduspoliitika ning ääremaastumise tõttu on paljudes maakonnakeskustes suletud erinevad esindused. Olgu selleks pank, kindlustus, autoregistrikeskus või mõni muu eluks tarvilik esindus. Inimesed suunatakse üha enam erinevate it-lahenduste juurde ja viidatakse Eestile kui eesrindlikule e-riigile. Kuid arvuti ei asenda inimest. Suur osa elanikkonnast ei suuda sellega toimetada, vajalik on inimlik kontakt, inimlikud selgitused.

Akt, korraldus, käskkiri, otsus, eeskiri, määrus, seadus, kas haigusleht või töövõimetusleht, memo, protokoll, teabenõue, seletuskiri, märgukiri, selgitustaotlus, tõend, väljavõte, koopia- nii mõnigi loetletud dokument tekitab kahes inimeses erinevaid arusaamasid. Just seetõttu on olulisel kohal meie omavalitsustöötajad, kellel lasub topeltvastutus. Esmalt saada ise seaduse tähendusest aru ja anda see kõik üheselt ja arusaadavalt edasi tädi Maalile.

Ärme unusta tädi Maalit

Tädi Maali kujund on tänasest avalikust ruumist on kadumas. Oluline on endiselt pidada silmas teda ja kuidas temani jõuab seadusetähes kirjapandu ning kuidas ta seda mõistab, mille koostajateks on kõrgesti haritud ja maailma näinud noored. Kuidas saab seadusest tädi Maali aru? Arusaadavalt ei kasuta Maali tahvelarvutit või iPhonei, digitaalne allkirjastamine, sealhulgas pidev tarkvarauuendamine ei ole ka tema tugevus. Ta läheb omavalitsusse ja palub abi ja nõu. On siis seda palju palutud?

Mis me siis saame teha edasi? Esmalt rõhutatult- vähendame oma kirjapildis bürokraatlikku kantseliiti. Jälgida tuleb selguse ja lihtsuse printsiipi. Seadusi tehakse kodanikele. Oluline on propageerida lugemist, olgu selleks siis ajaleht, ajakiri või raamat. Mida rohkem loeme, seda rohkem mõistame, areneme ning oskame olla kriitilised kirjasõna suhtes. Teame, et Rootsit peetakse maailmas edukaimaks selge keele rakendajaks riigisüsteemis. Rootsi justiitsministeeriumis on loodud eelnõude juriidilise ja lingvistilise läbivaatamise talitus, kus kõiki eelnõusid loevad ka selge keele eksperdid. Täna on arukas mõelda ka meil sellele kas ei peaks rootslastelt eeskuju võtma. USA-s võeti 2010. aastal vastu selge kirjutamise seadus mis kohustab valitsusasutusi dokumente selges keeles kirjutama ning ametnikele sellekohaseid koolitusi korraldama. Lõpetuseks tahan tsiteerida Ülle Madiset kes on öelnud „Juriidiline tekst, mis ei ole mõistlikule ühiskonnaliikmele oma sõnakasutuse tõttu arusaadav, pole mitte tark vaid Kõlbmatu”

Jääme truuks oma keelele, oma ilusale lihtsale ja selgele eesti keelele!

 

Autor: Ülo Tulik, poliitik
Viimati muudetud: 17/08/2017 15:00:21

Lisa kommentaar