Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kolmeks päevaks veeta jäänud elanikud jäid infosulgu

Kolm pikka päeva ei saanud aleviku elanikud pidevalt vett kasutada, sest veesüsteemi rikke leidmine ja kõrvaldamine võttis aega. Paraku jättis veefirma elanikud teadmatusse.

Kadri Ugur Ahja vallast Põlvamaalt teatas LõunaLehele, et kolme päeva jooksul said Ahja inimesed kord vett, siis jälle mitte ning et AS Põlva Vesi inimeste muredele ei reageerinud.

„Kolm päeva on veevarustus n-ö vahelduvvooluline: kord on vett, kord ei ole. Igatahes ei suuda Põlva Vesi praegu tagada seda, et Ahja aleviku elanikud saaksid kraanist vett. Olukord on hull: kolmandat päeva ei tea, kas kraanist midagi tuleb või mitte. Ei saa pesta, ei saa k.... Ei taha isegi mõelda kohaliku hooldekodu olukorrale,” lisas naine sotsiaalmeedia vahendusel.

Ahjal oli veekatkestus läinud reede hilisõhtust esmaspäeva õhtuni. ASi Põlva Vesi juhataja Kristo Kivisaar ütles, et veefirma töötajad olid reede hilisõhtust esmaspäeva õhtuni tööl, kaasa arvatud ööd. „Eeldasime süsteemis lekkeid, mille kohti otsisime, kuid neid saab kindlaks teha vaid siis, kui vesi torudes jookseb,” selgitas veefirma juhataja. Ta oli nõus, et vett tõesti kord oli ja kord mitte.
Lisaks lekkele tuli lõpuks ka puurkaevu pump välja vahetada, kuna see lakkas töötamast.
Kivisaare sõnul on Ahja valla ühisveevärgi kasutamise eeskirjas märgitud, et kui asulas on vesi 36 tundi järjest ära, peab Põlva Vesi tooma elanikele vee kasvõi tünnidega kohale. Nende päevade jooksul ei olnud vesi kordagi 36 tundi järjest ära, katkestus algas reedel kell 21, vesi tuli tagasi laupäeva esimesel öötunnil, samuti oli vesi laupäeva hommikul. Esmaspäeva õhtul kella 19ks said ahjalased vee tagasi.
Ahja vallavanem Peeter Sibul märkis, et veekatkestuse põhjusi oli kaks: leke süsteemis ja pumba ülesütlemine.
Sibulal ei olnud veefirma tegevuse kohta suuri etteheiteid, küll tegi ta ettepaneku, et selliste juhtumite korral peab firma inimestele põhjalikumalt selgitusi jagama: „Firma andis ilmselt elanikele vähe informatsiooni, jättes nii viimased teadmatusse.”
Kadri Ugur ütles, et Ahja veevärgiga juhtunu oli suur probleem, mis eeldanuks inimeste informeerimist kas firma kodulehekülje või Facebooki kaudu. „Mina helistasin, ja tean ka teisi, kes helistasid firmasse. Igale helistajale vastamine oli ju ettevõttele lisakoormus,” rääkis Ugur.
Kui vett pole, on inimesel ju oluline teada, kui palju peab seda poest varuma, või peab hoopis kodust ära sõitma, kui vett pole pikemat aega.
Ugur lisas, et teabe puudumise korral hakkavad levima nii linnalegendid kui ka väärarvamused.
„Tänapäeval on vaja iga asja kohta kiirelt ja adekvaatset teavet jagada ning mida suurem on omavalitsus, seda enam on vaja informatsiooni jagada,” rõhutas Ugur. Ta lisas, et kellel ei ole interneti kasutamise võimalust, saab loota naabritele.
Kivisaar tunnistas, et ka veefirma sai juhtunust mitu õppetundi, sest neilegi oli olukord uus. „Alati saab kõike paremini ja põhjalikumalt selgitada,” lausus ta. Juhtunu likvideerimisel õppis veefirma ka oma süsteemi töökindlust paremini tundma.
Kivisaare sõnul ei ole Ahjal seitsme aasta jooksul vesi kordagi ära olnud ning veefirma on Ahja vallas kõik investeeringud teinud, küll aga on palju teha Laheda valla Tilsi asulas, mille veevärgisüsteem kuulub aasta lõpust samuti Põlva Veele.
Sibul ei usu, et Ahja valla liitumisel Põlva vallaga olukord halveneb: „Ahja vald on Põlva Vee üks omanikest ning tehnilisi probleeme esineb igal pool, kuid neid tuleb võimaluse korral kiiremini lahendada.”

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 17/08/2017 14:19:27

Lisa kommentaar