Trepp ei olegi inimestele kasutamiseks?

Krapsakamad saavad Värska sillale viiva trepi lõppedes üle metallpiirde kergliiklusteele ronida. Foto: Malle Elvet

Värska lahe silla juures paadiga randunud mehi tabas sillale suundudes hämmeldus: sillale viiv uus trepp viib otse kergliiklusteele, aga trepi ja tee vahel on võimas metalltõke. Miks on paadiga Värskasse sõitjate tee alevikku takistatud?

„Kes küll niimoodi silda projekteeris?” imestasid noored mehed. „Sillapiirete taga on ligi meetrilaiune valge joonega piiratud autovaba ala, aga sinna pääs on takistatud veidra kohmaka konstruktsiooniga!”

Kõnealuse trepi, samuti silla teises otsas oleva samasuguse trepi, on maanteeamet lasknud rajada hooldustrepina silla hooldustööde tegemiseks,” selgitas maanteeameti Lõuna piirkonna ehitusala juht Janar Taal. „Trepid ei ole mõeldud igapäevaseks kasutamiseks."

Mullu võttis maanteeamet ette 1960. aastate alguses ehitatud Värska vana silla põhjaliku renoveerimise ja laiendamise. ASi Tilts Eesti filiaali ehitatud 700 000-eurone rajatis, mis projekteeriti spetsiaalselt Värska jaoks, valmis eelmise aasta lõpus.

Silla kõrval asub kunagine paadisadam, mida aga pole ajakohastatud. Praegu randuvad paadid kehvades oludes. Eelmise riigikorra ajal peatusid seal Tartust Pihkvasse ja Pihkvast Tartusse sõitnud Raketa tiiburlaevad ja nüüd vahel ka alevikku lõbureisideks sõitev Jõmmu või Alfa. Suuremate ürituste ajal kasutatakse silla naabruses tellimusreisidel jõelaevade ja paatide randumiseks ajutisi ujuvkaisid.

 

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 03/08/2017 10:58:44

Lisa kommentaar