Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Riigifirmade kraanid kinni – Kagu-Eestisse pole sealt ka varem suurt tilkunud

Võru pärimustantsufestivali pole riigifirmad kunagi toetanud. Foto: Ülle Harju

Riigifirmad enam riigivaraseaduse järgi spordi- ja kultuuriüritusi toetada ei tohi, kuid kas seni on üldse riigifirmadelt Kagu-Eestisse raha jõudnud?

Nii mõnelegi spordi- ja kultuuriürituse korraldajale on ebameeldiv uudis, et rahandusministeeriumi algatatud ja valitsuse poolt heaks kiidetud riigivaraseaduse eelnõu järgi ei tohi riigifirmad ehk riigile kuuluvad äriühingud enam ürituste korraldamist toetada. Põhjuseks tuuakse, et riigi raha eest hariduse, kultuuri ja spordi edendamine peab käima ühtsetel alustel otse riigi eelarvest.

Eesti riigil on praegu osalus 31 firmas. Kultuuri ja sporti on neist otse toetanud kümmekond.

Riik saab riigi äriühingutest dividenditulu ning rahastab haridust, kultuuri ja sporti riigieelarvest,” selgitas Kristina Haavala rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast.

Spordi lisarahastamiseks on valitsusliidus kokku lepitud, et aastatel 2018–2020 rahastatakse igal aastal riigieelarvest sporti veel poole miljoni euroga.

Ent samal ajal, kui mõnede suurürituste korraldajad on mures, et otsesponsorlust riigifirmadelt enam ei tule, pole seda Kagu-Eestisse teadaolevalt peaaegu kunagi tulnud.

Otepää laskesuusatamise rahvusvaheliste võistluste peakorraldaja Aivar Nigol ütles, et nemad on saanud raha EASist rahvusvaheliste ürituste meetme alt. Kunagi toetas neid Tallinna Sadam, kuid juba mitu aastat enam mitte.

Otseselt ei ole riigiettevõtted viimastel aastatel sponsoriks olnud,” sõnas Nigol. „Oleme olnud teadlikud, et riigiettevõtted ei toeta rahvusvahelisi võistlusi. Ürituste korraldajatel läheb iga aastaga keerulisemaks. Ka erasektor pole lõputu lüpsilehm. Erasektor jälgib, kui palju riik toetab.”

Nigol tõi näiteks, et Soomes Metsähallitus ehk meie mõistes RMK toetab sporti.

Võrumaa Spordiliidu juht Merike Õun ei mäleta, et Võrumaa sporti oleks riigifirmad toetanud. RMKga käib koostöö niipalju, et RMK on toetanud terviseradade korrastamisega.

Kurba momenti näeb Õun aga selles, et kui spordirahasid reastatakse ümber, jääb neid alati vähemaks. Spordiliitu toetab kultuuriministeerium tegevustoetuse kaudu, kuid iga aastaga jääb summa väiksemaks, sest toetuse suurust arvestatakse piirkonna elanike arvu järgi.

Praegu on näha, et eestlastest firmaomanikud ja firmad on panustanud ise rohkem raha oma inimeste huvitegevusse,” sõnas Õun. „See osa hakkab praegu pigem plussi liikuma. Kohalikud ettevõtted on huvitatud ka kohalikele elanikele rohkem tagasi andma.”

Võrumaa suurimat kultuurifestivali Võru pärimustantsufestivali, endise nimega Võru folkloorifestivali ei ole selle varasemate korraldajate Peeter Laursoni ja Kadri Valneri sõnul kunagi ükski riigifirma sponsinud. Raha on tulnud kohalikelt ettevõtetelt, Kultuurkapitalist, omavalitsustelt; tänavu esimest korda ei toetanud pärimustantsufestivali Võru maavalitsus.

 

Autor: Elina Allas
Viimati muudetud: 20/07/2017 11:21:26

Lisa kommentaar