Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kogukonnad, tehke bussiteemal häält!

Madis Lepp. Foto: Ülle Harju

Tasuta ühistransport tuleb juba aasta pärast, bussiliinide korrastamisega on vaja peale hakata.

Reisijate vedajana Võru maakonnas ja mujalgi võtan lubadusena majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni kinnitust Kagu-Eesti eelarvamusfestivalil, et järgmise aasta teisest poolest tuleb Eestis tasuta ühistransport. See teema on viimased pool aastat üleval olnud – tuleb siis või ei tule. Näha on, et kogu riigiaparaat töötab ühes suunas ja see peaks tulema.

Tasuta ühistranspordil on nii head kui vead, aga praegu tundub, et vedaja jaoks on häid asju rohkem. Kasvõi see, et piletiaparaatide süsteem ja sularaha laekumine muutub lihtsamaks.

Meie jaoks on praegu kõige suurem küsimus see, et kui reisijate arv tõesti kahekordistub, kas riik toetab suuremate busside ostmist, mida on lubatud teha. Või tekib olukord, et hommikul või õhtul on buss puupüsti rahvast täis. Reisijate pahameel tõuseb siis vedaja vastu – see on liinile pannud (jälle!) liiga väikse bussi!

Teine suur küsimus: endiselt ei teata, kuidas hakkab tasuta ühistransport segama kommertsalusel toimivaid liine. Eesti riigil on vedajatega 55 lepingut, aga ei ole ühtegi ettepanekut, näidist või läbi räägitud, milline näeb välja igaühega tehtav uus leping ja millised kohustused pannakse vedajale. Oleks vaja rohkem selgust, et valmistuda muutusteks.

Palju auru läheb sellele, et uue aasta 1. jaanuarist tööle panna ühistranspordikeskused. Selle ajani võib elu n-ö seisma jääda: maakondade ühistranspordispetsialistid ei tea täpselt, saavad nad töökoha või mitte. Inimloomuses on, et inimene võtab, et „see on minu töö”, kui ta juba kindlalt laua taga istub.

Inimesed ei saa hakata tegema muudatusi enne, kui kõik on täpselt paigas. Minister võib küll lubada, aga elu võib muutuda. Seetõttu võivad praegu paljud ühistranspordialased ettepanekud kindla vastuseta jääda. 50 või 30 inimest, kes tahavad liinimuudatust, teisel ajal sõita, saadavad küll kirja, aga see jääb vastuseta või saavad inimesed vastuse, et meil on ümberkorraldused ja tuleme selle teema juurde jaanuari alguses.

Kui läheb üks inimene oma murega, ei saa ta ilmselt üldse kandepinda, seda võetakse kui ühe inimese soovi. Ühiskondlik muutus on aga juba olemas ja on kujunemas kogukonna arvamus. Kui kogukonnalt tuleb algatus, siis seda häält tuleb küll kuulda võtta. Ka vedajal on kohustus anda tellijale ehk maavalitsusele kogu aeg tagasisidet, kus on inimesi rohkem ja kus vähem.

Jah, tõsi, me teame ainult nende kohta, kes sõidavad. Ei tea, milliseid bussiliine soovivad need inimesed, kellele praegused liinid ei sobi. Aga julgustan küll kogukondi ettepanekuid tegema: kui praegu läheb buss linnast ära kell neli, aga võiks minna pool viis, siis tehke häält! Kui üht saadetud kirja ei võeta arvesse, siis saatke koopia veel mitmele aadressile. Vähemalt vedaja aadressile küll. Vedajale ei too liinimuudatused suuri lisakulusid: ei pea lisaks tööle võtma ei remondimehi ega dispetšereid.

Usun, et kui tööle hakkab Kagu ühistranspordikeskus vähemalt kahe spetsialistiga, on neil koos lihtsam vajalikke otsuseid teha. Kaks pead on ikka kaks pead ja vastutuse jagamine teeb samuti otsustamise kergemaks.

Ühistranspordi tulevik peab kindlasti natuke muutuma. Viimase kümne aastaga on see muutunud küll sel viisil, et suurest bussist on saanud väike bussi ja ka väike buss sõidab praegu väga palju tühjalt. Ühtemoodi graafik on nii ilusal suvepäeval kui talvisel töö- ja koolipäeval.

Muudatusi võiks rohkem teha. Vedaja veab aga täpselt nii, nagu tellija ette näeb. Seetõttu peaksid suuremad muudatused tulema tellija poolt.

Usun, et kuna inimesi on vähem, on ka reisijaid kokkuvõttes vähem. Rohkem võiks tekkida tellimusliine: näiteks on järgmisel teisipäeval vaja toimetada kaks inimest Meremäelt Võrru. Vedajal ei peaks olema kohustust neid kaht inimest vedada 20kohalise bussiga, selleks võiks kasutada näiteks sõiduautot. Selline vabadus võiks tulla.

Praegu on busside suurus ja arv väga täpselt piiritletud. Hankeperioodi keskel võib üht-teist muuta, kui tekib vajadus väiksema või suurema bussi järele. Aga kõigil teistel vedajatel, kes näiteks kolm aastat tagasi hankel osalesid, on siis õigus häält teha, et sellised muudatused ei ole väga õiguslikud ja võib tulla vaidlusi.

Lihtsamad lahendused õigusliku poole pealt peakski nüüd tasuta ühistranspordiga läbi mängima. Sellega on väga palju tööd: tuleb läbi arutada, milline leping oleks kõige parem ja tooks kaasa kõige vähem vaidlusi.

Kui õigel ajal pihta hakata, jõuab ka õigel ajal valmis. Kui vaja, võiks seda 1. juulit 2018 ka veel edasi lükata. Mõte on, et kui juba teha, siis teha korralikult. 

 

Autor: Madis Lepp, ASi Hansa Bussiliinid juhatuse liige
Viimati muudetud: 20/07/2017 09:34:38

Lisa kommentaar