Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kagu-Eesti eelarvamusfestivalil arutati elulisi mureteemasid

Kõige rohkem arvajaid kogunes haldusreformi-teematelgi juurde. Foto: Ülle Harju

Teisel Kagu-Eesti eelarvamusfestivalil Eesti maanteemuuseumis Varbusel oli mullusest vähem niisama uudistajaid-kuulajaid. Kes juba kohale tuli, soovis ka sõna sekka öelda.

Suurim hulk huvilisi kogunes möödunud reedel teematelki nimega „Haldusreformi haudejaam”, kus arutati teemadel „Monstrumvallad – allamäge kuristikku, kuhu edasi?”, „Katõ tunniga Nuustakult Pariisi ja üte tunniga Lihtensteini” ja „Kagu-Eesti ja raudteeühendused”.

Kuigi monstrumvaldade teema arutelu juhtinud inimgeograaf Garri Raagmaa püüdis vaidlust kuumaks kütta, jäi kõlama seisukoht, et riigil on haldusreformi otsused tehtud, kohalike ülesanne on nüüd anda endast parim, et uued vallad hakkaksid hästi toimima.

Põlva valla Himmaste külavanem Andres Vijar ütles, et kogukondade roll peaks uutes suuremates valdades kindlasti suurenema ja kohalike aktivistide hääl valjemalt kõlama hakkama. „Juba praegu on Põlva vallavolikogus kuus külavanemat – külarahvas sai aru, et oma inimesi on vaja volikokku,” nentis ta.

Kohalikel ettevõtteil on lootus, et suuremast vallast saab neile tugevam koostööpartner, tõi Saaremaalt sõnumi Kuressaare linnapea Madis Kallas. „Omavalitsus saaks olla abiks taristute väljaarendamisel nii investeeringutega kui oma spetsialistide nõuga,” selgitas ta.

Samas on praeguse omavalitsuste ühinemise käigus tekkinud just spetsialistidega mure: uued vallad tahaksid vanadest valdadest valida tööle parimad, aga see soov ei pruugi täituda. „Head spetsialistid lähevad juba enne ära, sest nad saavad parema pakkumise,” rääkis omast tähelepanekust külaline Läänemaalt, Lihula vallavanem Varje Ojala-Toots.

Mured toidujulgeolekuga

Teematelgis „Maailma parim küla” arutati teemadel „Kultuur ja kartul: kas vaimukultuuri viljelemine tõotab taludele kartulikasvatusest suuremat tulu?”, „Kuis süük and meile kimmäst julgõolõkit ja parõmbat tervüst?” ja „Võim ja vaim”.

Otepää lähistel asuva Tammuri talu restorani pidaja Erki Saar tõi toidujulgeoleku arutelul välja kurioosse seisu, millesse toidukoha pidaja satub, kui soovib toorainena kasutada valdavalt kodumaist talukraami.

Pean kasvatama suure osa oma restoranile vajalikust ise,” nentis ta. „On täitsa pekkis, kui tahad eestimaiseid asju. Paljud Kagu-Eesti talunikud ei müü kodukandis üldse midagi, kõik läheb otse Tallinna Balti jaama turule, kus saab küsida kõrgeimat hinda.”

Seepärast on hea, kui igaühel on nii-öelda oma hingemaa, kus saab kõige kriitilisemad asjad ise kasvatada,” märkis seepeale poliitik Ivari Padar, kes suure osa vabast ajast veedab Võrumaal kodukülas Navil oma talus. „Nojah, praegu on mul küll peenramaal ainult neli meetrit tilli ja ülejäänu tuleb Timmi põllu pealt.”

Arutlejad olid ühisel arvamusel, et Eesti riigil peab olema skeem oma toiduvarude soetamiseks ja kriisiajaks peaksid varud ka olemas olema. Kel võimalik, see võiks oma peenramaal üht-teist kasvatada ning keldrisse talvekartuli ja hoidisteriiuli tekitada.

Maitsetaimede ja muu aiakraami kasvataja ning kaubamärgi „Vanaema aed” all turustaja Tiia Trolla Karulast nimetas aga sellise probleemi, et paljud inimesed ei oska enam aiakraami kasvatada. „Maad võib olla inimesel kõvasti, aga ta ei oska sellega midagi peale hakata,” nentis ta.

Kas inimesed on arutlemisest väsinud?

Veel olid eelarvamusfestivalil teematelk „Tagurpidiantsla” teemadega „Hää tüü and magusampa leevä”, „Kas hoida looduslikku mitmekesisust või uppuda rämpsu?” ja „Kuidas tuua noori pärimuse juurde, kui aipäd on 100 korda seksikam?” ning telk „Ilmanaba” teemadega „Vabatahtlik-heatahtlik – turist, abistaja või nuhtlus?”, „Elu kahe maailma piiril” ja „Uus Eesti metsavend”.

Üks eelarvamusfestivali vestlusjuhtidest, rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Sulev Valner lootis eelarvamusfestivalil näha suuremat osalust. „Inimesed on mõnes mõttes ehk aruteludest väsinud, neid toimub päris palju,” ütles ta. „Näiteks haldusreformi teemadel on olnud võimalik palju arutada ja mitu korda ka hääletada. Kes tahavad arutada ja on selle ala huvilised, olid ka siin kohal.”

Ta tõi rõõmustava asjaoluna välja, et eelarvamusfestivali reformiteemalistel aruteludel ei asutud otsima süüdlasi, vaid praktilisi lahendusi, kuidas tulevased omavalitsused inimeste jaoks oma rolli täidaksid ja ühistransport tõesti Kagu-Eesti inimesi paremini liigutaks.

Midagi tohutult revolutsioonilist kõlama ei jäänud, et nüüd keerame kogu senise elu pea peale ja hakkame hoopis teistmoodi tegema,” nentis ta. „Küll sai toetust mõte, et oleme õigel teel, aga sõltub meist endist, kuhu see tee meid lõpuks välja viib. Tuleb uskuda endasse ja minna edasi.”

Ta märkis, et kasu eelarvamusfestivalist ilmneb mõne aja pärast: kuuldust settib välja, miks just nii või naa arvati ja millega tasub arvestada.

Koos oli eri elualade inimesi, kasvõi transpordiküsimuses ütlesid sõna sekka tavalised sõitjad, kes ise iga päev ühistranspordi korraldamisega ei tegele,” rääkis ta. „Kadri Simsonile (majandus- ja taristuminister Kadri Simson osales ühistransporditeemalises vestluses – ÜH) tuli inimeste arvamuste kuulmine kindlasti kasuks. Ikka hoopis teised vaatenurgad, kui ta on harjunud kuulma ettevõtjate ja valdkonnas töötavate inimestega kohtudes, kes kohati on lihtsalt mingis omas mullis sees.”

Planeeritava tasuta ühistranspordi kohta ütles Valner, et see pole iseenesest halb. Küll leidis ta, et doteeritud odav bussipilet pole maainimestele suurim takistus ühistranspordi kasutamisel.

Suurem probleem on, et buss sõidab valel ajal ja/või valesse kohta,” tõdes ta. „Aga näiteks Haanjast Võrru sõidab buss heal ajal, kuid bussis on ikka kolm inimest, samas vups ja vups, autod sõidavad mööda. Kui selle bussiga sõitmine oleks tasuta, hakkaks ehk tõesti rohkem inimesi sõitma. Samas oli eelarvamusfestivalile Varbusele võimalik küll kellaks 12ks bussiga kohale sõita, aga tagasi mitte.”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 20/07/2017 09:20:24

Lisa kommentaar