Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Setud külastasid Siberis elavaid setusid

Haida seto koor Lill. Foto: Piret Torm-Kriis

Setumaa esindajad olid nädal aega Krasnojarski krais Venemaal, kus Haidaki külas toimusid ühised õpitoad ja Krasnojarskis avati kolm näitust.

Esimest korda külastasid Eestimaa setud Venemaal Krasnojarski krais elavaid setusid: käesoleval kuul käidi Haidaki ja Bulatnovka külas ja Krasnojarski linnas.

Sõidu eesmärk oli luua Siberi setudega sidemeid, tutvuda keele ja kultuuriga ning saada selgust, milles siin elavad setud saavad sealseid aidata.

Setumaa valdade kultuurinõunik Aare Hõrn ütles, et delegatsioonis oli pillimehi, käsitöölisi, tantsuõpetajaid, toidutegijaid ja teisi, kokku 23 inimest.

Krasnojarskis avati kolm väljapanekut: setu valge pitsi näitus, Mare Piho fotonäitus Siberi setudest ja Renaldo Veeberi setu eepose „Peko” illustratsioonide näitus.

Näituse avamisel esinenud krai kultuuriminister ütles, et tal on meeldiv üritusel osaleda, sest tema vanaema on ka setu,” märkis Hõrn.

Haidakis korraldati kodumaalt läinute eestvõttel 25 õpituba. „Õpetasin pakutrükki ehk peasiidi trükki. Neid linte kasutatakse kostüümide juures,” märkis käsitöömeistrist kirjanik Kauksi Ülle. Ta lisas, et osalejatele meeldisid lindid väga.

Siberisse viidi setukeelne aabits, Setu kuningriigi raamat ning plaate setu laulude ja pillilugudega.

Hõrn ütles, et keskmine põlvkond räägib väga head vanaaegset ja puhast setu keelt. „Nad kasutavad ka väljendeid, mida meie enam ei kasuta, ning peame mõtlema, kuidas saame neid õppida.”

Peres, kus elasime, ütles 80aastane peremees, et „latsõlats läts är, a pind jäi küllä”. Me ei saanud kohe aru, mida tähendab sõna pind, kuid peagi selgus, et see tähendab lapselapse pruuti,” tõi Inara Luigas näite.

Teda rõõmustas väga, et mõned nooremapoolsed setud oskavad väga hästi setu keelt.

Eesti keele kõnelejaid on seal ülivähe, isegi Krasnojarskisse erineval teel elama jäänud eestlased kõnelevad setu keelt. „Noored setud on venekeelsed, osa neist oskab siiski setu keelt,” märkis Hõrn. Ta lisas, et setu keel säilib Krasnojarski krais seni, kuniks elab viimane selle keele kõneleja.

Tehti kivialust sõira ja maitserohelisega võid

Kui setud sinna üle saja aasta tagasi elama asusid, elasid nad hajaasustatud taludes, kuid nõukogude võim käskis kõik majad ritta paigutada ja nii ongi 200 elanikuga Haidaki küla neli kilomeetrit pikk,” meenutas Kauksi. Ta lisas, et õnneks on majad ja õued suured ning tänav lai.

Noored armastavad oma koduküla, osa neist on peale õpinguid tagasi tulnud, kuid nädalavahetusteks tulevad saja kilomeetri kaugusel asuvas Krasnojarskis elavad noored samuti koju.

Perede toidulaual on ülekaalus kodus tehtud toidud, millest üllatavamaks olid marineeritud sõnajalad, kuid ka külalised kodumaalt üllatasid kohalikke.

Valmistasime sõira Eesti setude moodi ehk tegime kivialust sõira. Haidaki naised jälgisid huviga ja kirjutasid kõik üles. Selle sõira tegemise nägemine ja selgeks saamine oli neile elamuseks,” meenutas sõirategu õpetanud Luigas ja lisas, et järgmisel päeval huvitusid sellest ka mehed.

Uudiseks oli vastuvõtjatele seegi, et või saab hoopis teise maitsega, kui see segada tilli, peterselli, küüslaugu- ja sibulapealsetega. Kodust võeti kaasa ka suitsupeki kõrneid, mis kohapeal segati võiga ja siis leivale määriti.

Võtsime siit vürtsikilu ja koduleiba kaasa, mille eest nad olid väga tänulikud,” lausus Luigas. Haidakki viidi Eestist ka kama, mida segati koduse hapupiimaga ning maitsestati meega.

Tuhandete kilomeetrite kaugusel elavad setud ei ole ka hansa valmistamist unustanud.

Siit läinutele jäi silma, et Haidaki külas on ülekaalus naised, sest nad tegid enamiku töödest. Osa perede lautades on lehmad ja sead. Teed on piirkonnas head, kui võrrelda paljude teedega Venemaal.

Sügisel Värskas toimuvale Setu kongressile soovitakse kutsuda Siberi setude delegatsioon ning sealseid muusikahuvilisi noori oodatakse tuleval suvel Setumaale pillilaagrisse.

Hõrn ütles, et Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval plaanitakse avada näitusi nii Krasnojarski linnas kui ka Haidaki külas.

Lendasime küll tuhandete kilomeetrite kaugusele, kuid mul on tunne, nagu oleksin käinud väga kallite inimeste pool naaberkülas, sest suhtlemine on Siberis vahetu ja mõnus,” lausus Karisilla külas Mikitamäel elav Luigas.

Ta usub, et nende külaskäik innustab kaugel elavaid kaasmaalasi veelgi enam omavahel setu keeles rääkima ja seda ka lastele õpetama.

Haidakis õpetajana töötav Marina Andrejeva kirjutas LõunaLehele, et nad kõik tundsid külalistest suurt rõõmu, nende seal viibimine oli positiivne ja ajalooline sündmus, mille jooksul õpiti setu käsitööd, rahvatantse ja muud. „Leidsime häid sõpru, kelle külaskäik tugevdab sidemeid meie ajaloolise kodumaaga,” lisas Andrejeva.

Hõrna sõnul elab Siberis ligi 4000 setu juurtega inimest, kellest kohtuti enam kui 300ga.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 20/07/2017 09:02:04

Lisa kommentaar