Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Teadmatusse jäänud elanikud kurdavad küttearvete üle

13 aastat majas elanud Lembit Truija näeb vaeva, et tõde välja selgitada. Foto: Ülle Harju

Kuigi kütteperiood on läbi, ei tähenda see kõigi jaoks soojaarvetele joone alla tõmbamist. Eelmisel kuul pöördus LõunaLehe poole nördinud kortermajaelanik, kes ei ole saanud vallavalitsusest vastust küsimustele, miks kadus majast soojusarvesti ja ega neid praegu ei nöörita.

Haanja valla Ruusmäe küla Mäe tee 2 korterelamu on vallale kuuluv lokaalse küttega maja. Eelmise aasta juunist novembrini ehitas vald keskkonnainvesteeringute keskuse toel elamu põlevkiviõlil töötava katlamaja ümber: paigaldati puidugraanulikatel, graanulite mahuti ja lisaseadmed. Kokku ligi 40 000 euro eest. Selle käigus kadus majast soojusarvesti. Ka jäid elanikud umbes viieks päevaks soojata, mille eest vallavalitsus on vabandanud.

"Asi ei ole kõige parem. Kaks aastat olid kõik rahul, nüüd äkki visati mõõtja välja. Sogases vees on hea kalu püüda. Ma küsisin vallavanema käest. Vastas: "Aa, me unustasime tagasi panna." Aga tänu sellele arvestile saime ilusa ülevaate kogu aeg, kui palju maksame. Nüüd on inimesed tagajalgadel ja keelduvad maksmast," tõdes majaelanik Lembit Truija.

Majaelanikud on pahased, sest möödunud kütteperioodi eest küsib vald lisaraha. Seni on kütteperioodi seitsmeks kuuks tehtud kuluprognoos, mille alusel elanikud kuu kaupa maksavad ning kütteperioodi lõpus tehakse tagasiarvestus. Iga kord on majaelanikud natuke raha tagasi saanud.

Sel kevadel ja suvel läks aga asi teisiti, tagasiarvestust ei tulnud ja lisaks seitsmele kuule tuli arve ka mai ja juuni eest. Lembit Truija ei mõista, kust selline puudujääk prognoosis tekkis. Temal on väike korter ja lisamakse polnud väga suur, aga naabrid pidid maikuu kütte eest maksma 70 euro ringis. Et majaelanikud on valdavalt pensionärid ja teised väikese sissetulekuga inimesed, oli selline lisaväljaminek neile suur löök.

LõunaLehe poole pöördus Truija lootuses saada vallalt vastuseid, sest vallavanem ja valla raamatupidaja ei olnud tema päringutele reageerinud. Truija on enda sõnul majas elanud 13 aastat ja jamadeta on arveldatud ainult need kaks aastat, mil majas oli arvesti.

Katlamaja ümberehituse tehnilises projektis soojusarvestit ette nähtud ei olnud, selgitas vallavanem Juri Gotmans, kuid renoveerimistööde käigus leidis vallavalitsus, et soojusarvesti võiks paigaldada, et saada detailsem ülevaade soojusenergia kulu kohta majas.

"Katlamaja ümberehitustööd toimusid kütteperioodi esimesel poolel. Kuna tööde teostaja oli ajagraafikust maas, ümberehitustööd pidi aga tegema KIKi projektis ettenähtud tähtajaks, otsustasime, et lisatööd (soojusarvesti tagasi paigaldamine) teeme pärast kütteperioodi lõppu," täpsustas ta.

Ka pärast soojusenergia arvesti paigaldamist jäävad arvestuse aluseks tegelikud kulud ning soojusarvesti näit omab ainult informatiivset teavet kogu maja energiakulu kohta (korterid, trepikojad, mitteeluruumid). "Selleks et pidada täpset soojusenergia arvestust iga korteri kohta, peaks paigaldama igasse korterisse radiaatoritele mõõdikud, see investeering on kulukas ning otstarbekam on esmajärjekorras teha kulutusi maja soojustamiseks, mis annaks arvestatava soojusenergia kokkuhoiu ning kokkuvõttes tarbijatele väiksemad kuluarved," selgitas Gotmans.

Eelmise aasta augustis kehtestas vald Mäe tee 2 puidugraanulkütte katlamaja küttehinna 1,09 eurot ruutmeetri kohta kuus. Ka kulukalkulatsioonis toodud megavatt-tunni hind on informatiivne, arveldamise aluseks on soojusenergia hind ruutmeetri kohta lähtuvalt küttehooajal tehtud kulutustest. Enne küttehinna kehtestamist korraldas vald ka elanikele teavituskoosoleku, et selgitada hinna kujunemise põhimõtteid.

Selguse saamiseks pöördusid seitse majaelanikku juunis ka formaalselt valla poole, said vastuse ja tagatipuks vallavanema poolt isiklikult koju toodud arvestuse. Truijat vastus ja arvestus aga ei rahuldanud.

Suve jooksul peaks soojaarvesti majja tagasi jõudma ja vald on lubanud hiljemalt augustis korraldada elanikega koosoleku, et arutada eelseisva kütteperioodi küsimusi.

 

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 13/07/2017 09:26:29

Lisa kommentaar