Krabi kool.

Krabi kooli direktor, endised õpilased ja külaelanikud ei usu väiteid kooli õpetajate-kasvatajate vägivallatsemise kohta, mida praegu uurib politsei.

Võrumaal Läti piiri ääres asuva Krabi erakooli töötajad on kriminaaluurimise all: politsei selgitab, kas õpilaste kallal on vägivalda tarvitatud. Lõuna ringkonnaprokuratuuri teatel on jaanuaris algatatud uurimise käigus üle kuulatud üle 30 inimese. Ringkonnaprokurör Terje Aleksašin on öelnud Postimehele, et praegu ei ole kehalise väärkohtlemise kahtlustust veel kellelegi esitatud, kuid kogutud tõendite põhjal on alust kahtlustust esitada mitmele isikule.

Avalduse menetluse alustamiseks tegid politseile sotsiaalkindlustusameti lastekaitseosakonna terapeudid, kes viisid Krabi kooli õpilaste seas läbi teraapiat. Avalduse tegemiseks said nad ajendi õpilaste räägitust.

Krabi koolis õppis lõppenud õppeaastal üle 60 õpilase, kes on üht- või teistviisi keerulise käitumisega. Paljudele mõjub elamine Võrumaa metsade vahel asuva kooli õpilaskodus paremini kui kodus. Sellist võimalust on Krabi kool pakkunud juba üle tosina aasta, viimased kolm aastat erakoolina.

Kuigi väidetava vägivalla uurimine on käinud juba üle poole aasta, ei tea Krabi kooli direktor Ale Sprenk siiani täpselt, mida uuritakse.

„Nii uskumatu, kui see ka pole, aga politseiuurija pole minuga siiani (4. juuli õhtu – ÜH) sõnagi rääkinud ja ma ei tea, millised õpilased milliseid kooli töötajaid süüdistavad,” ütleb Ale Sprenk.

„Politseiuurijad ei ole Krabi kooli direktoriga veel suhelnud, kuna menetlusstrateegia ja uurimistoimingute järjekorra üle otsustatakse lähtudes menetluse huvidest,” põhjendab Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kauri Sinkevicius.

Seetõttu saab direktor vaid oletada, kes võiksid süüdistuse taga olla. Üks versioon on see, et koolist lõhkumise, laamendamise ja mitteõppimise pärast välja visatud kuus õpilast võivad ihata kättemaksu.

Ale Sprenk ei ole enda sõnul koolis mingit vägivallatsemist näinud. Sellekohast infot pole imbunud isegi külajuttudesse – õpilased pole midagi sellist rääkinud ning kooli töötajad keelduvad üksmeelselt asja selgitamast nii ajakirjandusele kui külarahvale.

„Tahaks väga teada, mis prokuratuuri meelest vägivald on,” ütleb Ale Sprenk. „Kas see on vägivald, kui kooli töötaja hoiab spetsiaalseid õpetatud võtteid kasutades õpilast kinni, kui too tahab afektiseisundis kellelegi kallale minna või siis üritab talvel ilma riieteta välja joosta? Kõrvaltvaatajale võib see nii tunduda.”

Küsimus prokuratuurile: mis on vägivald?

LõunaLeht uuris Lõuna ringkonnaprokuratuurilt, milline vägivald on piisav kriminaalasja algatamiseks ning kas kinnihoidmist ja õpilaste üksteisest lahku kiskumist käsitletakse kriminaalse „kehalise väärkohtlemisena”.

Prokuratuuri pressinõunik Kauri Sinkevicius selgitab: „Kehalist väärkohtlemist käsitleva karistusseadustiku paragrahvi järgi (§ 121) on alust kriminaalmenetluse alustamiseks juhul, kui teoga on põhjustatud valu ning valu tundmine on keskmisele kõrvalseisjale arusaadav. Mainitud piiri tuvastamine kuriteoteate põhjal on keeruline, kuna menetlemise eesmärk ongi väiteid kontrollida ja veenduda, kas nimetatud piir on ületatud.

Vaimse väärkohtlemise ja füüsilise väärkohtlemisega ähvardamise osas ei ole prokuratuur ajakirjanikele informatsiooni andnud, need väited on ajakirjanikud konstrueerinud ise. Prokuratuur lähtub võimalike õigusvastaste juhtumite kvalifitseerimisel karistusseadustikust, kus on kirjas ka erinevate süüteokoosseisude definitsioonid. Vaimset väärkohtlemist eraldi karistusseadustikus välja toodud ei ole, kuid kui tegemist on kehalise väärkohtlemisega ähvardamisega, siis lähtutakse karistusseadustiku ähvardamist käsitlevast paragrahvist (§ 120).”

Ministeerium on mures

Haridus- ja teadusministeerium on väljendanud ajakirjanduses muret Krabi kooli töötajate suhtes algatatud kriminaalmenetluse pärast. Kui peaks selguma, et koolis toimuv pole seadusega kooskõlas, on ministeeriumil voli neile antud tegevusluba tühistada.

Ministeerium muretseb ka vastukäivate signaalide pärast, kas kool jätkab sügisest või mitte. Ministeerium on lubanud kooli veel vähemalt ühe õppeaasta senises mahus rahastada. Segadus kooli jätkamise asjus tulenes sellest, et ministeerium on otsustanud erikoole tulevikus enam mitte otse rahastada, aga anda raha nendele omavalitsustele, kust probleemsed lapsed pärit on.

Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrguosakonna peaekspert Pille Vaiksaar põhjendas Postimehele muutust sellega, et edaspidi peaks omavalitsused hoolega kaaluma, kas õpilaskodud on ikka lastele parim tugi või saab neid toetada ka kodus, tavakoolis käies. «Tuleb tegeleda ikkagi pere ja põhjusega, mitte arvata, et kui me lapse kusagile looduskaunisse kohta viime, siis lahendame selle probleemi,» sõnas ta.

Vilistlane: kui ma poleks Krabi kooli saanud, istuksin praegu vanglas!

„Krabi koolis aidati õpilasi paremale elule, mingit füüsilist karistamist seal küll polnud,“ kinnitab kooli kolm aastat tagasi lõpetanud Rene-Keven Lääne (19). Praegu siseviimistlejana töötav noormees õppis Krabil kaheksa aastat ja peab koolitöötajate teeneks, et tema elu praegu joone peal on.

„Kui ma poleks Krabile sattunud, istuksin ilmselt praegu kinni,“ on Rene-Keven kindel. „Olen koolile väga tänulik, see on väga vajalik kool. Olen väga pettunud, et mõned praegused õpilased midagi sellist väidavad, mida politsei peab uurima. Kas tahavad kätte maksta või on neil tähelepanuvajadus?“

Noormees meenutab oma kooliajast, et ei näinud kordagi õpetajate-kasvatajate vägivallatsemist ega kuulnud sellest ka kaasõpilaste käest. „Kui keegi pahandust tegi, pandi ta nurka. Kui keegi ropendas, siis öeldi: ära ropenda! Noh, enamasti nad ropendasid ikka edasi, sest ega suud ju kinni ei teibi ...“

Õpilane pidi kooli vahetama vägivaldsete õpilaste pärast

Krabi noormees Ako Saluorg (23) õppis koolis seitse aastat. Siis pidi ta koolist lahkuma mitte õpetajate, aga hoopis vägivaldsete õpilaste pärast.

„See on täiesti tänamatu nende süüdistajate poolt!“ ütleb Ako ema, taluperenaine Malle Saluorg. „Nende laste heaks on kõik tehtud ja nüüd siis selline asi! Kust see süüdistus võetud on? Olen ise Krabil lapsest peale elanud ja tunnen kõiki neid inimesi, kes koolis töötavad. Kui Ako käis koolis, siis mulle tundus, et noid lapsi isegi hoiti rohkem ja eelistati. Neid õpetajaid peaks laste eest kaitsma, mitte lapsi õpetajate eest! Ma annaksin kõigile suured medalid, kes suudavad iga päev tegelda selliste lastega, kes seal on! “

„Katastroof!“ on esimene sõna, mis Akol seostub Krabi koolieluga. Õpilaskodu tehti Krabile just siis, kui ta esimesse klassi astus. Õpilaskodu asukatega tekkisid külalastel kiiresti probleemid.

„Nukimänge tehti,“ meenutab Ako. „Mul oli silm korduvalt sinine, kaks korda löödi põsed seest katki. Kraanikauss oli verd täis. Üks poiss lõi mulle 20 korda kõhtu kolmnurka.“

Ako kartis vägivallast teada anda: „Neil oli võim ja mõtlesin, et kui lähen kitule, siis nad teevad veel!”

Koolis oli olnud tavaline asi, et mõni õpilane võttis tooli ja hakkas kedagi sellega taga ajama. Ako sõnul tegid õpilaskodu õpilased pättusi nii palju, et vähemtähtsatele tempudele vaadati lihtsalt läbi sõrmede, näiteks kooli nurga taga suitsetamisele.

Malle Saluorg on kuulnud kooli töötajate käest uskumatuid lugusid õpilaste sigaduste kohta.

„Üks töötaja kurtis, et laps läheb tualetti ja määrib lihtsalt seinad ära,“ räägib Malle. „Täiskasvanud inimesed peavad teenima neid, nad nagu naudivad seda.“

Malle sõnul mõjus õpilaste vägivald tema rahulikule pojale halvasti. „Ako jäi täitsa haigeks, kükitas ainult kodus ahjunurgas, ei rääkinud midagi,“ räägib Malle. „Võtsin klassijuhatajaga ühendust. Ta ütles, et ei saa midagi teha – „see on meeste maailm“. Mis meeste maailm??? Ta oli väike laps! Siis soovitati laps koduõppele jätta. No kuidas??? Käisime Tartus psühholoogi juures ja see ütles, et poisil pole viga midagi. Siis helistasin Varstu kooli, et kas saaks lapse sinna, kuigi hinded polnud tal head. Ako nooremad õed panin kohe sinna.”

Malle leiab, et Krabi kool on vajalik, sest kui need probleemsed õpilased kodukandi kooli tagasi saata, hakkavad nende koolide lapsed vägivalla all kannatama, nagu tema poeg omal ajal kannatas.

„Need õpilased ei saa aru, kuidas neid Krabi koolis hoitakse,” on tema arvamus. „Aega on palju ja mõtlevadki igasuguseid asju välja.”

Malle ja Ako kahtlevad, kas sotsiaalametnikud on ikka Krabi õpilaste jutust õigesti aru saanud. Ako mäletab, et seda võis juhtuda küll, et õpetaja vedas kaks purelevat last teineteisest eemale. „Siis mõni röökis, et ära tee mulle haiget! Aga kas see on siis vägivald või?!” imestab ta.

Külaelanik: pärast mahlakat vastulauset muutus paharet viisakaks!

„Läksin selle süüdistuse peale täiesti põlema – uskumatu!“ põrutab kohalik elanik Marje Mürk. „Oleks vaja koolitöötajaid kaitsta, mitte neid lapsi! Kui ma ise Krabi koolis käisin, ei tulnud sellist mõtet pähegi, et õpetaja igasse pimedasse auku saata ja selle peale ei tehta mitte midagi! Praegusel ajal ei tohi õpetaja lapsele isegi kurja pilguga otsagi vaadata – on süüdi, et lapsele on haiget tehtud!“

Marje ei usu, et õpetajad oleksid kellelegi kätega kallale läinud. Poe juures näeb ta sageli Krabi kooli õpilasi ja nende omavahelist juttu kuuldes pole talle veel kõrva jäänud, et keegi oleks kaevanud kätega kallale minemise või kiusamise peale.

„Mõni on väga viisakas ja ütleb vanemale inimesele tere, teine punt röögib nagu sada venelast ja suumulk on nagu sitalaotaja,“ ei hoia ta õpilaste käitumise kirjeldamisel värve kokku. „Kui internaat oli veel koolimajas, siis tegime seal Krabi külateatriga proove. Välimuse järgi teise-kolmanda klassi poiss küsis ükskord mu käest rõõmsalt: tädi, kas sa n...i tahad? Ütlesin: poiss, kui sa elusat v...u näed, hakkad nutma! Teine naisterahvas toksas mind kõrvalt, et kuidas sa lapsele ütled ... Aga kuidas tema mulle ütles? Ma ei ole kooli töötaja, ma võin ütelda täpselt nii, nagu tahan! Pärast seda oli see poiss alati külavahel nii viisakas, teretas ja ütles head aega.”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 06/07/2017 11:12:04