Inge Ojala-Pihlaja (paremal) ja Leili Kattai Loksal kiriku ees. Foto: Mari-Anne Leht

Läinud nädalavahetusel Loksal peetud Päästearmee Eesti korpuste naistelaagri üks eesmärke oli muuta end jumalasõna toel paremaks.

Kahepäevase ürituse pikemad osad olid piiblitunnid, kus Päästearmee Eesti regiooni üks juhtidest Anna Kotrikadze ja korpuste liikmed tõid elust näiteid, kuidas jumalasõna on inimestel aidanud paremaks saada. 

Siiraima meenutuse oma elust esitas noor naine Jõhvist, nimetagem teda Tanjaks. Mõni aasta tagasi eluga pahuksisse sattunud noorelt naiselt võeti lapsed ja ta pandi tõsiste pahategude pärast vanglasse. Seal hakkaski Tanja samm-sammult lähenema jumalale.

Nüüd on Tanja nii sügavalt usklik kui ka õnnelik ema. „Sain oma armsad lapsed tagasi,” lisas ta.

Päästearmee kui kristlik-heategevuslik organisatsioon aitab hättasattunuid ja jagab ka jumalasõna kõigile soovijaile. Organisatsioonis on väga erineva elusaatuse, vanuse ja võimetega inimesed. 

„Päästearmeest saavad abi ka need, kes ei ole seda mujalt saanud,” ütles Võru korpuse juht Inge Ojala-Pihlaja. Päästearmee ei pööra selga kellelegi, ka neile, kel napib tahet alkoholilembusest ja narkootikumide tarvitamisest vabanemiseks.

Ojala-Pihlaja märkis, et Tanja jutustatud lugu enda muutumisest, mis algas vanglas, kus ta leidis tee jumala juurde, peaks olema innustav eeskuju inimese soovist muutuda ja see ka ellu viia. Tanjast sai pärast vabanemist Päästearmee Jõhvi korpuse liige, kes on minevikuga lõpparve teinud. Nüüd jutustab ta oma viimaste aastate läbielamistest ja julgustab neid, kes soovivad oma elu muuta, et sellega saab hakkama ja selleks leiab ka toetajaid. 

Ojala-Pihlaja sõnul saab igaüks, kel hingelised mured, julgelt Võru korpusesse sisse astuda ja neist kõnelda.

Elustiili muutuse kõrval võib muutumine piirduda ka sellega, et muudetakse suhtlemist, näiteks hakatakse kenasti suhtlema nendega, kellega tegelikult ei soovitud mingil põhjusel üldse kõnelda.

Andestage ja teil saab kergem

Päästearmee piiblitundide üks eesmärke ongi innustada kuulajaid end paremaks muutma, sest mitte kõik ei suuda üksi oma elustiili muuta ja halba seljataha jätta. 

„Piiblilood on kõik õpetlikud ning Anna Kotrikadze lahkas tundides mõnda Jeesusega juhtunut sügavamalt ja kirjeldas Jeesust olukordades, kuhu meiegi võime sattuda,” märkis Inge Ojala-Pihlaja. Ta lisas, et piiblilood pakuvad alati olukordadele ka lahendusi. 

„Matteuse evangeeliumis on lugu, kus Jeesuse õpilased vaidlevad nagu meiegi tihti, kes on targem, tublim ja õpetaja lemmik. Jeesus vastab, et kõige armsam on see, kes ei pea ennast paremaks, vaid teenib teisi. Samas evangeeliumis on kirjas, et kes ennast ülendab, seda alandatakse, ja kes on andestav, seda ülendatakse,” märkis Ojala-Pihlaja. Ta lisas, et elust leiab selliseid näiteid piisavalt.

Ojala-Pihlaja sõnul on nii tema kui ka teised kristlased leidnud piiblist vastuseid mitmesugustele elujuhtumitele. „Piiblilood õpetavad meid teistega arvestama ja andestama,” lisas ta. Andestamine on kasulik igaühele meist, sest kibestumise ja vaenulikkusega kellegi vastu teeme kõige rohkem haiget endale.

Kotrikadze sõnul on nii jumalas kui ka uskumises jõud, mis aitab elus hakkama saada, sest kõik ei ole võrdsete võimetega ja tugevad. „Keegi ei saa teisi muuta, kuid kõik saavad ennast muuta,” rõhutas ta.

„Oluline on, et me armastaksime teisi inimesi,” ütles Võru korpuse liige Leili Kattai. Võrust oli nädalavahetusel laagris kuus naist.

Nii temale kui ka teistele laagris osalejatele oli tähtis igapäevasest keskkonnast paariks päevaks eemale saada. „Oma probleemid jäid laagris oleku ajaks maha ja siit võtan üht-teist edasimõtlemiseks kaasa,” lisas Kattai. 

Laagrid igale eale ja rühmale

„Laagris saavad Eesti viie korpuse – Võru, Tartu, Jõhvi, Narva ja Tallinna – juhid igapäevatööle veidi vaheldust ja vabas õhkkonnas suhelda. Kõik saavad lisateavet jumalast, piiblilugudest ja kristlikust eluviisist ning kaunist ümbrust nautida,” lausus Kotrikadze.

Laagri miljöösse sisseelamiseks pakkusid korraldajad lihtsaid ja samas kergeid nuputamismänge, teisel päeval said osalejad kingikarpe kaunistada ning Loksa linnakeses ja rannas jalutada.

„Päästearmee korraldab kord aastas kahepäevase eraldi laagri naistele, meestele ja pensionäridele, veidi pikemaajalise laagri liikmete lastele ja muusikalaagri noortele,” märkis Anna Kotrikadze, kes koos abikaasa Davidiga juhib Eesti regiooni.

Organisatsiooni remonti vajav suvila mahutab pisut üle 30 osaleja ja see on üks põhjusi, miks ei saa suuremaarvulist seltskonda kokku kutsuda. Seegi kord oli laagris 30 naist.

Teiste kirikutega on Päästearmeel head suhted, kõige tihedamad on need metodisti kirikuga. Päästearmee tegutses Eestis 1924.–1940. aastani, kui võõrvõim organisatsiooni tegevuse lõpetas. „Osa meie liikmetest läks metodistide ja adventistide juurde,” lausus Kotrikadze.

Päästearmee on Eesti taasiseseisvumise järel tegutsenud 22 aastat, Võrus läheb 12. tegevusaasta. Laagreid on korraldatud viimased 20 aastat. Nii nagu teisteski usuorganisatsioonides, on ka selles Eestis ülekaalus naised. 

1865. aastal Londonis asutatud Päästearmee tegutseb tänapäeval ligi 130 riigis, kolmest Balti riigist on organisatsioonil kõige enam liikmeid Lätis.

Loksal napib tööd 

Vabadel tundidel kõndisime Loksa linnakesse, mis läinud nädalal sai tuntuks sellega, et valitsuse otsusega jätkab see veidi üle 2700 elanikuga omavalitsus iseseisvana, samal ajal liidab valitsus ühinenud Vastseliina ja Orava, kus kokku veidi alla 3000 elaniku, ühineva Võru vallaga.

Küsitletud loksalased ei osanud linna iseseisvalt jätkamise kohta midagi kosta. „Elanikest on meil vene keele rääkijad ülekaalus,” lausuti linnakese suurimas poes. Loksa elanikest pea 70 protsenti on muukeelsed.

Linlased märkisid, et korterite hinnad on neil odavad, 10 000 euroga võib Loksal elamise saada, ning et idanaabrid ostavad meeleldi korteri Loksale. 

Kuigi ranna lähedal asuvas eramute rajoonis on korda tehtud ja kenad majad ülekaalus, on selleski eramuid, mis üle kümne aastat seisnud pooleliolevana või ootavad nigelas seisukorras uut omanikku.

Hommikust jalutuskäiku rannaäärsel tänaval tegev vanahärra ütles, et linnakeses on rahulik ning kuritegevus olematu.

„Tööd siin tõesti napib, meie inimesed sõidavad tööle peamiselt Kuusallu, mõned ka mujale, näiteks Võsule,” lisas ta.

Rannast paistab kunagise kuulsa laevaremonditehase maa-ala, kust sirutub taeva poole kolm tornkraanat, märgiks, et mingis osas töö seal jätkub.

Läinud laupäeval oli linnas palju peoriides inimesi, küll rohkem võõraid kui kohalikke. Loksa kool pidas 150. sünnipäeva.

Loksa vald liitus Kuusaluga 2005. aastal. Mis minilinnast edasi saab, näitab aeg.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 22/06/2017 10:33:21