Georges Frederic (Friedrich) Parrot. Foto: internet

5. juulil möödub 250 aastat Tartu ülikooli taasavamise (1802) järgse esimese rektori Georges Frederic (Friedrich) Parrot` sünnist (1767, Montbeliard – 1852, Helsingi). Sel puhul oli mais Tartus peetud rahvusvahelisel teadusajaloo ja filosoofia konverentsil tulipunktis Parrot' tegevus teadlase ja suurepärase administraatorina Tartus ja Peterburis ning tema mõju tänapäeva kõrgharidusele.

Konverentsi sisu idee autor on Kanepist pärit arhitektuuriajaloolane, TTÜ Tartu kolledži dotsent Epp Tohver. Ta andis konverentsi avaettekandes põhjaliku ülevaate Parrot' tähtsusest ülikooli õppe- ja teadustöö suunamisel, sidemete loomisel Venemaa keisri Aleksander I-ga, Venemaa Teaduste Akadeemiaga ja Euroopa kõrgkoolidega ning ülikooli õppehoonete kujundamisel. 

Parrot' arusaamade põhjal haridusest töötati välja ülikooli põhikiri, mille järgi haridusotsuseid langetas professoritest koosnev nõukogu, ülikool sai seega suure autonoomia. Parrot' idee kohaselt pidi olema haridus, alates madalamast astmest kõrghariduseni, kättesaadav kõigile. Autonoomia saavutamisega püüti ülikooli juhtimisest eemale tõrjuda kohalik rüütelkond.  

Prantsuse-Šveitsi päritolu Parrot sündis ja kasvas arsti peres Prantsusmaal Montbeliardis, mis toona kuulus Württembergi hertsogiriiki. Füüsikat ja matemaatikat tudeeris ta Stuttgardi ülikoolis. Saksamaal koduõpetajana töötanud noore füüsiku tõid 1795. aastal Liivimaale püsiva töö otsingud. Ta töötas koduõpetajana Lätis Cēsises ja selle läheduses krahv von Siversite peres. Erudeeritud Parrot' andeid oli märgatud ka Riias tegutsenud Liivimaa Üldkasulikus Ökonoomilises Sotsiteedis, kus ta oli sekretär. Oma füüsikaalase väitekirja kaitses Parrot 1801. aastal Königsbergis (nüüdne Kaliningrad).

Kui Tartu ülikool taasavati, kutsuti Parrot Lätist Tartusse teoreetilise ja eksperimentaalse füüsika professoriks. 

Suurepärane kõne keisrile viis rektoriks 

Oluliseks tähiseks Parrot’le edasises karjääris sai tema 22. mail 1802 peetud emotsionaalne prantsuskeelne tervituskõne 25-aastasele Venemaa kroonitud peale Aleksander I-le, kui tsaar peatus pool päeva Tartus teel Peterburist Preisimaale. Noorele keisrile meeldis karismaatilise Parrot’ kõne sedavõrd, et ta palus sellest teha endale koopia. Parrot sai rektoriks (töötas väikeste vahedega aastail 1802–1813), keisri ja Parrot’ vahel arenes aktiivne kirjavahetus. 

Tsaar lubas ülikooli arenguks igakülgset toetust. „Teadaolevalt on Parrot saatnud tsaarile kokku 190 kirja. Neis on palju teavet toonase Vene impeeriumi sise- ja välispoliitikast, majandusest, suhetest kõrgaadliga ja muud. Parrot on nõustanud tsaari erinevates küsimustes," rääkis Moskva ülikooli professor Andrei Andrejev. Teadlase andmeil ei kuulunud Parrot tsaari lähemasse sõpruskonda, kuid tal oli vaba pääs õukonda ning tema ideid ja nõuandeid kasutati Venemaa reformimisel, eriti hariduses. 

Ülikooli muuseumis on tallel tsaar Aleksander I kingitus Parrot'le, hõbedane portsigar. 

Tartus ülikooli juures tegutsenud Professorite Instituut (1828–1838), kus sai koolitust 22 nimekat professorit, oli samuti Parrot' idee. Ta taotles selleks loa keiser Nikolai I-lt. See idee ei teostunud küll nii suurejooneliselt, kui Parrot soovinuks. 

1826. aastal kutsuti Venemaa Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige olnud professor Parrot tööle Peterburi. Seal sai tast akadeemik. Tartus kaasaegse observatooriumi rajamist innustanud Parrot, kes kavandas tollal maailma suurimale teleskoobile Tartu observatooriumihoonel pöördtorni, pühendus Peterburis Pulkovo observatooriumi rajamisele. Tema projektide kohaselt rajati pöördtornid ka Pulkovos, Helsingis jm. Tartus insenerierialade arengut edendanud Parrot’l oli palju sidemeid nii tähtsate Venemaa kui Euroopa kõrgkoolidega.

Teadlase mõju on tunda praegugi 

TÜ rektor professor Jaak Aaviksoo käsitles oma ettekandes maailma avara, hariduse ja teaduse tulevikku vaatava pilguga näinud füüsikust teadlase, filosoofi ja andeka administraatori Parrot' mõju teadusajaloos ja filosoofias kuni tänapäeva kõrghariduseni.

Kuigi Parrot’ idee järgi pidi haridus olema kättesaadav kõigile, ainsaks takistuseks sai olla vaid annete puudus, ei võimaldanud rüütelkond eesti talupoegadel saada teistega võrdset haridust. Kohapeal tehti takistusi kihelkonnakoolide loomisel.  

Georges Frederic Parrot suri reisil Peterburist Helsingisse, olles 85-aastane. 

„Tartus pole nii suurt Parrot’le pühendatud sündmust varem olnud, nagu teadusjaloo konverents. Esimese rektori teeneid ülikooli ees pole võimalik üle hinnata. Tema tegevust on uutele põlvkondadele vaja meenutada ja uuesti mõtestada," sõnas ajaloomuuseumi teadusdirektor Lea Leppik, üks konverentsi peakorraldajatest. 

9807 Urvaste kandi juurtega arstiteadlane, TÜ emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar, kes harrastusajaloolasena on uurinud Parrot'ga seotut, ja Kanepist pärit arhitektuuriajaloolane, TTÜ dotsent Epp Tohver, kes konverentsi avakõnes rääkis Parrot'st kui taasavatud ülikooli esimesest rektorist. 

 

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 22/06/2017 09:55:22