Põlva maavanem Igor Taro. Foto: Põlva maavalitsus

Kui esialgne kava nägi ette, et mai lõpuks annavad ministeeriumid täpselt teada, kui palju töökohti nad Tallinnast välja viivad, siis praeguseks on teada, et paljudes asutustes käivad veel tõsised arutelud. Küll võib nüüd öelda, et näpuotsatäis töökohti tuleb kahte Kagu-Eesti linna. Seevastu maavanema sõnul on selge, et ükski ministeerium vabatahtlikult midagi pealinnast liigutada ei taha.

Valitsuse soovi järgi tuleb riigireformi tuules tuhat avaliku sektori töökohta pealinnast välja viia. Märtsikuise arutelu tulemusena sai teatavaks, et iga ministeerium peab esitama oma haldusala kohta ise ettepanekud ja koordineerima ka töökohtade ümberpaigutamise korraldust. Täpse tegevuskava pidid ministeeriumid valitsusele esitama mais.

Kui palju ja millised töökohad tuleksid konkreetselt Kagu-Eestisse, pole aga siiani täpselt selge, et saaks infot avalikkusele jagada – töö selle nimel pidavat veel käima.

Kuid rahandusministeerium on valmis avalikkusele üht-teist paljastama. Plaani järgi kavandatakse maksu- ja tolliametist ära viia (või on praegu viimisel või on juba viidud) 40 töökohta.

„Maksu- ja tolliameti 40 töökohta viiakse linnadesse, kus tööprotsess juba toimib ja on võimalik füüsiliselt töökohti juurde luua,” ütles ministeeriumi kõneisik Kristina Haavala. „Eelkõige on võimalik suurendada töökohtade arvu Tartus, Jõhvis, Narvas, Pärnus ja Võrus. Töökohtade täitmisel lähtume sisulisest värbamise vajadusest ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolust.”

Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusest saadetakse Tallinnast välja 11,5 töökohta. Uued kohad lähevad kümnesse linna, teiste seas ka Võrru ja Valgasse.

Haavala lisas, et ministeeriumi valitsemisalas alustatakse töökohtade ümberpaigutamist planeerimisega, sh alustatakse majasisesest töötajate informeerimist ja plaanide tutvustamist ning läbirääkimisi Riigi Kinnisvara ASiga töökohtade jaoks sobivate pindade leidmiseks.

Maavanem: Tallinnas paisuvad hooned ja koosseisud

Kagu-Eestisse avaliku sektori töökohtade toomise eest oma võimaluste piires hea seisnud Põlva maavanem Igor Taro (IRL) ütles, et praeguse seisuga ei ole tal infot, et midagi konkreetset kolitaks. „Kindlalt on teada see, et seoses maavalitsuste reformiga kaob keskmiselt 50 protsenti neist 500 ametikohast, mis maakondades praegu on. Eelkõige seetõttu, et teatud funktsioonid koondatakse kokku kesksemaks korraldamiseks, näiteks kooliinspektorid, KOVi haldusaktide järelevalve, ühistranspordi piletikontroll,” rääkis Taro.

Ta lisas, et kui varem pidi iga ala ametnik maakonnas olema, siis maavalitsuste reformi käigus on hakatud arvestama toimingupõhiselt, et näiteks Põlvamaal on mõnel ametnikul koormust ainult 0,4 või 0,25 võrreldes Tallinna ametniku koormusega. See omakorda tähendab, et ressurssi eraldataks järgmiseks aastaks Põlvasse mõne teenuse pakkumiseks kas ühe nädalapäeva jagu või tegeleb Põlva piirkonnaga mõni ametnik Tartust, kellel on veel mõned maakonnad hallata.

„Võib isegi juhtuda, et kui haridus- ja teadusministeerium jätab oma inimese Põlvasse või Võrru, siis seda võidakse näidata töökoha kolimisena linnast maale,” märkis Taro. Tema sõnul on praeguseks selge, et ükski ministeerium vabatahtlikult midagi pealinnast liigutada ei taha. „Avalik sektor tõmbab meil kokku, aga teeb seda ainult maapiirkondades. Tallinnas paisuvad hooned ja koosseisud, nii et isegi ettevõtjad on hakanud avalikult pahandama. Selleks peab ikka väga jõuline poliitiline tahe olema, et mõni asutus päriselt pealinnast Lõuna-Eestisse ära tuuakse ja meie avaliku sektori töökohtade saldo siin ei jääks pärast muid kärpimisi nulli, vaid midagi tuleks ikkagi juurde.”

Tasub meenutada, et kui veebruari keskel lekkis ajakirjandusse riigiasutuste esialgne kolimisplaan (mis oli Kagu-Eesti jaoks äärmiselt roosiline), siis selle järgi peaksid Võrru, Põlvasse ja Valgasse kolima keskkonna ja metsandusega seotud riigiasutused.

Taro nentis, et varem on meediasse lekkinud spekulatsioonid, mis võisid olla kellegi üksiku ametniku ettekujutus, kuid mingeid kokkuleppeid seni pole. „Põhiprobleem on selles, et kuuldavasti on ministeeriumi kantslerid enamasti eitaval seisukohal ja keegi väga tõsist mõttetööd sel teemal ei tee.”

Valitsus kiitis 11. mai kabinetiistungil heaks riigireformi kava, mille prioriteet on viia ellu haldusreform, kaotada maavalitsused, viia pealinnast välja sobilikud töökohad ja luua riigimajad maakonnakeskustesse. Riigireformi kava sõnastab reformi aluspõhimõtted ja plaanitavad tegevused kuni valitsuse mandaadi lõppemiseni 2019. aasta kevadel.

 

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 08/06/2017 10:59:30