Et bussid ikka sõidaksid: Kanepi vallavolikogu jõudis otsusele, et praegu on parim lahendus osaleda Kagu ühistranspordikeskuse loomisel. Foto: Maarius Suviste

Kagu-Eestis on loomisel kahe maakonna ühine transpordikeskus, mis aga nii mõnelegi vallavanemale ei ole meeltmööda ning on tekitanud vastakaid arvamusi.

Põlva maavalitsus algatas ühistranspordikeskuse (ÜTK) loomise, ja seda mitte ainult oma maakonnas, vaid kahasse naabrite ehk Võrumaaga.

„Riigi plaan suruda kõik Lõuna-Eesti maakonnad Jõgeva ÜTKsse ei teostu, sest kõik tahavad teha eraldi, aga Põlva- ja Võrumaa on ainsad maakonnad, mis on suutnud kokku leppida ühises,” ütles Põlva maavanem Igor Taro.

Mai algul peeti Põlva maavalitsuses ühistranspordikeskuse loomise teemal koosolek. „Moodustasime juhtgrupi Põlva maakonna omavalitsustest, kes on olnud juba varem huvitatud ÜTK loomisest Võru maakonnaga,” lisas ta. Taro sõnul on samal seisukohal ka paljud Võrumaa omavalitsused ning Võru maavalitsus. Kahe maakonna juhtrühmade nõupidamisel 16. mail jõuti kokkuleppele Kagu ühistranspordikeskuse (KÜTK) loomise põhimõtetes ning kooskõlastati ühiste kavatsuste kokkuleppe.

„Ühtsuses peitub jõud ja seepärast loodame, et ühistransporti ühiselt korraldades saavutame oluliselt parema tulemuse nii Põlvamaal kui Võrumaal elavate inimeste jaoks, seda nii avaliku teenuse kvaliteedis kui ka optimaalse lahenduse ühistranspordi korraldamisel. Elagu need inimese Vastse-Kuuste või Laheda vallas, Kanepis või Põlvas, Ahjal, Mikitamäel või Leevil,” rääkis Taro.

Vallavanem kritiseerib

Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv, kes on ühtlasi Põlvamaa omavalitsuste liidu esimees, on teisel arvamusel.

„Tegelikult on nii, et Põlvamaa omavalitsuste liidu ühine otsus on luua üks, maakonnakeskne Põlvamaa ÜTK. Liidul pole teist otsust. Ma ei tea üldse, et teist otsust olekski,” kinnitas Kõiv eelmisel nädalal LõunaLehele.

„Pidime koos Põlva maavalitsusega asutama oma ÜTK. Meie maavanem aga läks paari omavalitsusega Põlvamaalt, teisi teavitamata, Võrru koosolekule, kus väidetavalt võeti mingi teistsugune seisukoht. Küsimus on, et tahaks teada, mis alustel ja kuidas valiti välja teatud omavalitsused, kes Võrru kaasa kutsuti, ja miks ei teavitatud sellest teisi,” küsis Kõiv. „Miks maavanem algatas ÜTK tegemise koos Võrumaaga, kui samal ajal on meil käimas Põlvamaa ÜTK moodustamine?”

Kõivu sõnul ei ole maavanem seisnud oma maakonna omavalitsuste ühise huvi eest. „Ta on enamiku omavalitsuste seljataga algatanud teise ÜTK moodustamise, mis aga meie esmase valikuga ei ühti,” ütles Valgjärve vallavanem.

Mida volikogud otsustasid?

Eelmise nädala teisipäeval toimus Kanepi vallavolikogu istung, kus üks päevakorrapunkt oli ka ühistranspordi korraldamine. Volikogu esimees Arno Kakk ütles, et arutelu käigus jõuti volikogus otsusele, et praegu on parim lahendus osaleda Kagu ühistranspordikeskuse loomisel.

„Kanepit seob Võrumaaga loomulikult juba ajalooline taust. Liigub ka Kanepi rahvas oma ostusoove rahuldama väga sageli Võrru,” põhjendas Kakk LõunaLehele, miks just säärane otsus.

Tema sõnul leidis volikogu, et Võruga ühtse transpordikeskuse loomine tagab Kanepi vallale väiksemad halduskulud. „Volikogu eeldas, et haldusreformi käigus võib osa uusi omavalitsusi sattuda nii Võru kui ka Põlva maakonna teeninduspiirkondadesse,” lisas Kakk.

Otsuseni jõudis ka eelmisel nädalal istungit pidanud Räpina volikogu. „Olen seisukohal, et ühistranspordikeskuse loomine, liinilepingute haldamine koostöös Võru- ja Põlvamaa omavalitsuste ja maavalitsustega on praeguses olukorras otstarbekam lahendus,” leidis Räpina vallavanem Kaido Palu.

„Esimene eelistus on Põlvamaa ja Võrumaa ühine ühistranspordikeskus,” ütles Räpina volikogu esimees Tiit Kala. „Teine eelistus, juhul kui Võrumaaga mingil põhjusel ei suudeta ühistranspordikeskust luua, on Põlvamaa-keskne ühistranspordikeskus. Ja kui kaks esimest varianti langevad ära, jääb alles Tartu suund.”

Värska vallavanem Raul Kudre ütles, et Värska valla ja volikogu seisukoht on ühineda Kagu ÜTKga. „Me oleme Värskas kogu aeg vajanud rohkem üle maakonna piiride transporti just Setomaa osas. Praegu see meid lõplikult ei rahulda. Selles on ka muidugi objektiivseid põhjuseid: vähe sõitjaid, erinevad teenusepakkujad, pikad vahemaad,” rääkis Kudre. „Vaadates siiski tulevikku, on Kagu ÜTK halduskulud inimese kohta palju väiksemad ja koormus vallale ka peaaegu kolm korda väiksem. Põlva-Võru on väga sarnased transpordi poolest ja meie mõlema eesmärk on ka suunduda Tartu suunda.”

Igor Taro sõnul on kõige tähtsam, kuidas saada inimesed paremini liikuma punktist A punkti B. „Põlva maakonna vaates 2030+ on see meie piirkonna ellujäämise küsimus, kuidas ühistranspordi abil tagada inimestele olulised asjad – alates meditsiinist kuni huvihariduse ja kultuurini. Minu seisukoht oli astuda õigel ajal vajalikud sammud, et ühistranspordi korraldus jääks piirkonda,” märkis ta. „Kuna transpordiraha tuleb lõviosas riigieelarvest ning valdade panus on siiani olnud üsna tagasihoidlik, siis on riigi esindajal olnud ka see kohustus ja vastutus tagada maksuraha mõistlik ja tõhusam kasutus.”

Valgamaal on loomisel oma maakonna põhine ÜTK.

 

LISALUGU

Seitse põhjust

Põlva maavanem Igor Taro on esitanud seitse olulist põhjust, miks on Põlva ja Võru maakonna ühine transpordikeskus hea:

* suurem kohalike omavalitsuste otsustusõigus võrreldes Jõgeva ÜTKga ning keskuse jäämine samasse piirkonda;

* suurem toimepiirkond, mis on kooskõlas nii ühistranspordi seaduse sätte kui mõttega, luues piirkondliku ühistranspordikeskuse;

* pea kaks korda väiksemad halduskulud elaniku kohta võrreldes maakondliku keskusega, see võimaldab suunata rohkem raha teenuse pakkumisele, ühtlasi väheneb väiksema liikmemaksu korral koormus kohalike omavalitsuste eelarvetele;

* kahe maakonna spetsialistide ühendamine ühte asutusse tähendab suuremat asjatundlikkust ning võimalust jagada omavahel ülesandeid ja vastutust;

* liinivõrgu ühitamine kahe maakonna vahel tagab tõhusama vahendite jaotuse seal, kus Võru ja Põlva maakonnaliinid kipuvad kattuma, ning vabanevate vahenditega saab tihendada liinivõrku teistel suundadel;

* haldusreformi jõustumise järel tekib kaks omavalitsust (Setomaa vald Põlvamaal ja Võru vald Võrumaal), mis on korraga nii Võru kui ka Põlva maakonna avaliku teenindamise lepingu piirkonnas – ühine ÜTK väldib segadust selles osas;

* mõlema maakonna regionaalseks ühiseks tõmbekeskuseks on Tartu ning ka sellesuunalist liiklust saab tõhusamalt korraldada üheskoos.

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 01/06/2017 06:51:04