Varstu vallas asuvas Krabi koolis õpib praegu 65 õpilast. Õpetajaid ja teisi töötajaid on koolis 35. Foto: Elina Allas

Viimasel ajal on liikunud jutud, et sügisest suletakse õpilaskoduga Krabi kool. Õpilased ei tea, mis saab neist tuleval sügisel. Mis on segaduse põhjustanud ja milline on Krabi kooli rahastamise olukord?

Krabi kooli direktor Ale Sprenk ütleb, et praegu pole kindel, kas sügisest kool suletakse või mitte. Teadmatuses on tema sõnul nii õpilased kui ka õpetajad.

„Ei oska väga täpselt öelda, sest ministeeriumilt on tulnud vastakat infot,” sõnas ta. „Praegu on öeldud, et üheks aastaks ehk veel raha antakse.”

Krabi kool on erakool, mida peab Sprengi juhitav mittetulundusühing. Koolil on taotlemisel koolitusluba viieks aastaks. Koolis õpib praegu 65 õpilast, kõige kaugemalt käiakse Krabile Haapsalust. Paarkümmend last käib Võrust, sama palju lapsi sõidab kooli Tartust.

Krabi kooli teeb eriliseks just õpilaskodu olemasolu, sest see ei ole tavaline internaat, vaid lapsel on võimalik pöörduda seal psühholoogi, sotsiaalpedagoogi või eripedagoogide poole.

Õpetajaid ja teisi töötajaid on koolis 35. See tähendab, et Krabi kool on Varstu valla üks suurimaid tööandjaid. Ale Sprengi sõnul on õpetajad praegu väga mõistvad, paanikat pole ja tegeletakse õppeaasta lõpetamisega. Suurem ebaselgus näikse valitsevat õpilaste seas.

„Need tublid lapsed, kes õppida tahavad, on väga kurvad,” sõnas Sprenk. „Aga need, kes arvavad, et õppima ei pea, rõõmustavad.”

Mujal on Sprenk öelnud, et 99% tõenäosusega Krabi kool ikkagi suletakse. Küll aga on teada, et juhul, kui tahetaks kool 1. septembrist sulgeda, peaks sellest olema praeguseks juba teavitatud ja ka õpetajad-töötajad peaksid olema saanud koondamisteated. Kõige varem saab spetsialistide sõnul kooli tegelikult sulgeda 1. jaanuarist, kuid keset õppeaastat üldiselt koole kinni ei panda.

Repsilt saabus teade

Sulgemisteema sai alguse sellest, et tänavu märtsis sai Ale Sprenk haridus- ja teadusministrilt Mailis Repsilt teate, et riik lõpetab 1. jaanuarist 2018 õpilaskodude kohtade otserahastuse ning suunab selle omavalitsustesse.

Krabi kool on Eestis ainuke erakool, mis pakub ka õpilaskodu teenust. Praegu üles kerkinud segadus ei puuduta mitte kooli üldist rahastamist, vaid võimalikke muudatusi õpilaskodukohtade toetamises.

Ministeeriumi muudatusteplaan tähendab laias laastus seda, et iga omavalitsus saab otsustada ise, kas ta saadab oma õpilase näiteks Krabi kooli nagu varem või otsustab teda koolitada hoopis tavakoolis. See vähendab oluliselt Krabi kooli pidaja kindlustunnet, sest edaspidi peab ta sõltuma omavalitsuste suvast.

Enamik Krabi kooli õpilasi on võimelised teatud tingimustel tavakoolis õppima. Küll aga on siiani leitud, et just neil lastel on parem käia õppimas kodust eemal maal, et oleks vähem linlikke ahvatlusi. Lisaks on enamik neist pärit peredest, kus on raskusi lapse toetamisega põhihariduse omandamisel. Nii sõidavadki õpilased esmaspäeval kooli, ööbivad seal ja naasevad koju nädalavahetuseks.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna asejuhataja Tarmu Kurm aga kinnitab, et ühtegi otsust õpilaskodude rahastamise muutmiseks ei ole veel tehtud. Seega praeguse seisuga saab Krabi kool tegelikult jätkata vähemalt ühe aasta veel nii nagu siiani.

„Praegu on lapsele ja igale perele osutatavate teenuste rahastamine jagunenud kohaliku omavalitsuse ja riigi vahel,” selgitas Kurm. „Kusjuures riik eraldab sotsiaalministeeriumi kaudu raha asenduskoduteenusele paigutatud laste jaoks ning haridus- ja teadusministeeriumi kaudu toimetulekuraskustega peredest pärit laste õpilaskodu toetuseks.”

Õpilaskodu toetamine käib nii, et 10. novembri seisuga võetakse Eesti hariduse infosüsteemist õpilaste arvud ja selle järgi toimub järgmise kalendriaasta õpilaskodukohtade rahastamine. See toetus on 2000 eurot aastas iga õpilase kohta. Lisaks sellele maksab kohalik omavalitsus, kuhu õpilane on sisse kirjutatud, koolile õpilaskodu eest 140 eurot ja koolikoha eest 50 eurot kuus.

Ministeerium kavandab muudatusi

Samas esitab Tarmu Kurm ministeeriumi seisukoha, et mõistlik oleks, kui tulevikus liiguksid kaks eespool nimetatud toetust tervikuna kohalike omavalitsuste tulubaasi. Seega muudatused, mis on Krabi kooli ärevaks teinud, on siiski plaanis.

„Kavandatavate muudatuste eesmärk on tagada omavalitsustele suurem otsustusvabadus, millist meedet pere toetamiseks rakendada, ja ühtlasi ka raha, et oleks võimalik varakult sekkuda ja peret toetavaid meetmeid paindlikult rakendada, ennetades sellega laste sattumist asendushooldusele,” ütles ta.

Kurmi jutust võib välja lugeda ministeeriumi soovi, et tulevikus satuks üha vähem õpilasi kodust eemale Krabi kooli laadsetesse õpilaskoduga koolidesse.

„Võib-olla ongi parem, et need lapsed elavad oma vanemate juures,” nentis ka Ale Sprenk.

Küll aga kinnitas Tarmu Kurm, et ministeerium ei kavanda ühtegi muudatust õpilaskodude rahastamises õppeaasta keskel, mistõttu kõne all olevast otserahastusest ei jää Krabi kool ilma enne 2018. aasta sügist. Seega ministeeriumi tõttu ei ole Krabi kooli algaval sügisel tarvis sulgeda.

Ühed suuremad Krabi kooli õpilastega varustavad omavalitsused Võru ja Tartu linn soovivad, et Krabi kool jääks alles.

Võru abilinnapea Sixten Silla sõnul peaks sügisel hakkama Krabi koolis õppima kümmekond Võru linna last. Sild arutas teemat sel esmaspäeval linna lastekaitsetöötajatega, kes andsid selge sõnumi, et teatud õpilastele sobib ainult Krabi kool. Võru linn on nõus maksma, et need lapsed saaksid Krabil edasi käia.

„Mõned lapsed on sellised, keda ei oska kuhugi teise kooli panna,” nentis Sild. „Üks laps võib rikkuda terve klassi õppimistingimused. Võru linn tahab, et Krabi kool jääks alles. Nii mõnelgi puhul on lastel palju parem elada seal kui kodus.”

Sild lisas, et praegu pole Võru saanud veel kinnitust, kas Krabi kool suletakse või mitte. Ent kooli sulgemine tähendaks Võru linna jaoks suurt peavalu. Lastekaitsespetsialistide hinnangul ei kujuta nad mõne lapse puhul ette, et nad tavakoolis õpiksid.

Kuidas tuleks toime näiteks Võru Kreutzwaldi kool, kui kõik need kümmekond õpilast äkitselt linnakooli paigutataks, sellele vastas kooli direktor Kaider Vardja, et sul juhul tuleks leida lahendus koos omavalitsusega.

„Praegu on raske öelda, milliseid kulutusi tuleb nende vastuvõtmiseks teha, sest iga õpilase lugu ja klass on erinev,” sõnas ta.

Linnakärast eemal

Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave usub, et enamik omavalitsusi on seisukohal, et Krabi kooli tuleb toetada. Ka Tartu linn on edaspidi nõus oma õpilaste eest maksma, kuna soovib, et lapsed, kes on Krabil kindlatel põhjustel, seal edasi käiksid. Ka tema arvab, et neid lapsi saab paremini toetada linnakärast eemal.

Tartu linnavalitsuse lastekaitseteenistuse juhataja Merle Liivak ütles, et Tartu lapsed käivad peale Krabi kooli ka Maarja, Vaimastvere, Pala ja Misso põhikoolis, kus samuti pakutakse internaaditeenust, ent seal peab koole omavalitsus.

Iga lapse puhul vaadatakse eraldi, millisesse kooli teda saata. N-ö internaatkooli saatmise põhjuseks on enamasti see, et lapse vanematel on tagasihoidlikud vanemlikud oskused, rääkis Liivak. Õpilaskodus on laps paremates tingimustes ning eemal linna ahvatlustest.

„Meil on Krabi kooliga olnud koostöö väga positiivne,” lausus Liivak. „Lapsed, kes sinna suunatakse, ei ole kerged lapsed. Mul oleks kahju, kui kaotaksime sellise koostööpartneri. Peaksime lastele leidma uue õppekoha, mis teoreetiliselt on võimalik, aga see tähendaks lastele taas kooli vahetamist. See on lapse elus suur muutus.”

Kuna Krabi kool on erakool, siis ei saa Tarmu Kurmi sõnul ministeerium otsustada, kas kool suletakse või mitte. Selle otsuse saab teha ainult kooli omanik.

„Krabi kool on omanäoline, teeb väga head tööd ning ministeerium kooli sulgemist ei soovi,” kinnitas Kurm.

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 25/05/2017 06:49:32