Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Maailmas maaelu ajalukku talletajad said kokku Lõuna-Eestis

AIMA president, Eesti põllumajandusmuuseumi direktriss Merli Sild ja AIMA sekretär Piret Hion. Fotod: Malle Elvet

Seitse päeva viibisid Eestis AIMA (ülemaailmne põllumajandusmuuseumide assotsiatsioon) XVIII konverentsil 22 riigi maaelu ajalukku jäädvustavad ja tutvustavad spetsialistid. Äsjase rahvusvahelise konverentsi korraldas Ülenurmel asuva Eesti põllumajandusmuuseumi direktriss, 2013. aastast presidendina AIMAt juhtinud Merli Sild.

Konverentsi läbiv teema oli maaelu traditsioonide hoidmine ja tutvustamine ning muutused muuseumide ja põllumajandusinstitutsioonide tegevuses põllumajanduse jätkusuutlikkuse nimel.

Suurfoorumil osalenute seas olid kaugemad riigid, kust Eestisse tuldi, Austraalia, Jaapan, Brasiilia, Kanada, USA, India ja Türgi. Esindatud olid nii põllumajandusmuuseumid, põllumajanduslikud kõrgkoolid ja instituudid, toiduaineid tootvad ja maaturismiga tegelevad ettevõtted.

Konverentsi avapäeval said Tartus majutatud külalised kokku põllumajandusmuuseumis, kus esmalt töötati kuues töötoas. Päeva lõpus avati üheskoos võõrustajatega muuseumi fondides olevatest varadest uue väljapaneku „Avasta ja imesta” esimene etapp, kus näeb põllumajanduse arengut 19.–21. sajandini.

Teise päeva mahtusid ringkäigud ülikoolilinna atraktiivsetes muuseumides, nagu ERM, TÜ loodus- ja ajaloomuuseum, samuti Ahhaa külastus, käik maaülikooli Märja farmi, väljasõit Polli aiandisse ja Peipsi kandi Sibulateele.

Lapsed näevad loomi muuseumis

Plenaaristungid peeti maaülikooli aulas, kus oma kogemusi ja mõtteid kandsid ette muuseumide ja õppeasutuste esindajad. Pearõhk oli kõigis ettekannetes sellel, kuidas tutvustada muuseumidesse talletatut, maaelu traditsioone, köitval moel tänasele põlvkonnale, sest üha urbaniseeruvas ja tehnoloogilises maailmas ei tea noored, mismoodi toodetakse ja töödeldakse põllumajandussaadusi ehk kuidas jõuab toit lauale.

Rääkijad rõhutasid, et muuseumide suur roll on mineviku ühendamine tulevikuga. Oma kogemusi jagasid eri maade spetsialistid, kuidas muuseumid saavad täita hariduslikku eesmärki. Edukamalt läheb neil, kes seovad hariduslikke ja teaduslikke uuringuid õppetööga. Tõdeti, et muuseumid, kus kasutatakse mineviku tutvustamiseks uuenduslikke tehnoloogiaid, toovad kokku eri põlvkondi.

Kui Eesti põllumajandusmuuseumis Ülenurme hoonekompleksis saab põhjaliku ülevaate Eesti maaelu traditsioonidest enne ja nüüd, siis suurtes riikides kajastavad agraarmuuseumid oma piirkonna põllumajanduslikke traditsioone. Marseille` muuseumi esindaja Pierre Del Porto Lõuna-Prantsusmaalt tutvustas oma muuseumi spetsiifikat, peamiselt hõlmab see Vahemere regiooni põllumajandust. Muuseumil kui kultuuriasutusel on tähtis luua side oma piirkonnaga ja seda tutvustada.

Põllumajanduseriala õppiv USA doktorant Debra Reid toonitas, et muuseumidesse kogutu pole vaid maaharimise ja karjakasvatuse ajalugu, see on kogu maa ajalugu.

„Meie Michigani muuseumis näevad inimesed nii tehnika ajalugu kui inimeste ja loomade suhtlemist. Sageli pole lapsed loomi mujal kui muuseumis näinudki,” rääkis Reid. Saja-aastase Fordi traktori pildi ekraanile kuvanud Reid sõnas, et ka muuseumis inimeste pea kohal rippuvad adrad pole antiikesemed, vaid veel eelmisel sajandil talunike kasutatud maaharimistööriistad.

Jäälõikamine ja arbuuside kogumine

Enamik konverentsil rääkinutest tõdes, et tänapäeva noored on reaalsest maaelust lahku kasvanud. Seda olulisemaks hinnatakse muuseumide ja õppeasutuste rolle, kuidas viia minevik ja maaelus tänapäeval toimuv targalt noorteni. Nii korraldatakse muuseumides rahvatraditsioonidel põhinevaid teabepäevi, kuhu tullakse peredega ja kus lapsed saavad näha loomi ning nendega vanasti tehtud töid, näiteks härgade ja hobustega kündmist, hobuste rautamist, härgade sõrgade hooldust jne.

Maaelu põlistavate muuseumide käekäik sõltub ka nii omavalitsustest kui riigi toetusest, tõdeti aruteludes. Iga rahvas peab lugupidavalt suhtuma oma pärandisse, kõlas korduvalt ettekannetes.

Natalia Trofimenko, Venemaa Rostovi oblasti Šolohhovi muuseumi juht, jutustas emotsionaalselt oma kodukohas tegutsevast muuseumist, mis toob suurteks ühepäevasteks rahvalikeks pidustusteks kokku inimesi enam kui 300 kilomeetri kauguselt.

„Meie muuseum tegutseb kirjanik Mihhail Šolohhovi sünnimajas Doni-äärses Kružilinski rajoonis Dologi külas. See on vana piirkond, kus elasid Doni kasakad. Oleme talletanud kasakate kultuuri, nende karjakasvatuse ja põlluharimise kombeid jm. Kultuuri ja tavade mitmekesisus köidab külastajaid,” rääkis Trofimenko.

Kuigi muuseum on suurtest linnadest kaugel, käib seal aastas 120 000 külastajat. Rahvas tuleb kokku, kui korraldatakse üritusi, kus saab tööde tegemiseks ise käed külge panna, näiteks vanade kommete kohaselt jõest jääd lõigata, hoiti ju toidukraami vanasti jää sees. Põnevust pakub suurel põllul arbuuside kogumine, samuti mitmesugused rahvalikud pidustused.

Konverentsi töise osa lõpus pidas AIMA töökomitee aastakoosoleku. 2008. aastast kuulub 14-liikmelisse komiteesse ka Merli Sild, kes 2013. aastal valiti aastaks ajutiselt AIMA presidendi asetäitjaks ja seejärel kolmeks aastaks AIMA presidendiks. Tartu koosolekul valiti kolmeks aastaks presidendiametisse Inglismaal Readingis asuva maaelumuuseumi juht Oliver Douglas.

Traditsioone kogeti nii Setu- kui Saaremaal

Eesti maaelu ja vanu tavasid säilitavaid turismiobjekte käisid konverentsilised uudistamas huvireisidel Eesti lõunaossa ja Saaremaale. Ühel pikal päeval jõuti Võrumaale, kus Haanjas Mooska talus tutvuti suitsusaunatraditsiooniga ja uudistati ehtsa suitsusingi valmimist.

Käidi ajaloolises Vastseliina linnuses, palverändurite pühapaigas. Sealses Piiri kõrtsis lõunatamisel saadi aimu kohaliku toidu tavadest. Sellel ringreisil jõuti ka Meremäele ja vaadati Obinitsa muuseumis seto kunsti galeriid, tutvuti Värskas Seto talumuuseumiga ja peatuti vanu kombeid tutvustavates teemajades. Seto- ja Võrumaa tuuri juhtis ülemsootska Aarne Leima.

„Konverentsi töös osalenud ja ringsõitudel ehedat kevadist Eesti maaelu ja muuseumides vanu traditsioone näinud kiitsid nähtut ja kogetut ning avaldasid soovi taas Eestit külastada. Oma muljeid ja videoid Eestist, siinsest maaelu pärandist ja tänasest päevast näitavad nad oma kodupaikades,” sõnas konverentsi korraldanud Merli Sild, tuleva aasta juulis 50-aastaseks saava põllumajandusmuuseumi juht.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 25/05/2017 06:03:02

Lisa kommentaar