Küsitlus
Ilm täna
Võru
16°
Põlva
16°
Otepää
16°
Tartu
16°
Antsla
16°
Valga
16°
Räpina
16°
Tõrva
16°
Võru
21°
Põlva
21°
Otepää
20°
Tartu
21°
Antsla
21°
Valga
21°
Räpina
21°
Tõrva
21°
Võru
24°
Põlva
24°
Otepää
23°
Tartu
24°
Antsla
24°
Valga
25°
Räpina
24°
Tõrva
24°

Haiglaravist Kagu-Eestis ja pilguheit kaugele

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Lõuna-Eesti haigla ravijuht Agnes Aart. Fotod: Mari-Anne Leht

Kui 190 aastat tagasi Võrus haiglaraviga alustati, oli haiglas vaid neli kohta. Praegu on Lõuna-Eesti haiglas 106 voodikohta, tehakse teadustööd ja siit on saanud kogemusi välismaale siirdunud tohtrid.

Maikuu kolmandal päeval toimus Võrus siinsete meedikute konverents, millega tähistati 190 aasta möödumist haiglaravi algusest Võrus.

Lõuna-Eesti haigla (LEH) juhatuse liige Arvi Vask ütles, et tänapäeva haigla Võrus on tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid osutav ettevõte, kus töötab ligi 400 inimest, lisaks ligi 100 inimest haigla kahes tütar- ja ühes sidusettevõttes.

2014. aasta märtsi lõpust on LEH sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi tütarettevõte. LEH sai kliinikumilt üle kahe miljoni euro, mille eest osteti haiglasse nüüdisaegset aparatuuri.

LEHi nõukogu esimees Mart Einasto tunnistas, et haigla on viimase kolme aastaga lepingumahtu kaotanud ning tervishoius on olukord praegugi keeruline, sest raha ei ole palju.

Tema sõnul vaadatakse LEHi leping haigekassaga üle 2019. aastal, sellele järgneval aastal peavad statsionaarse ravi mahud olema niisugused, mis välistavad järjekorrad.

„Ehk suureneb riigis majanduse kasv ja sellega seoses paraneb ka tervishoiu rahastamine,” lausus Einasto, kuid lisas, et on hea, kui rahastamine veidi paraneb 2022. aastaks.

Praegu töötab osa tohtritest nii kliinikumis, Võru haiglas kui isegi erahaiglas. Ka meditsiiniõed töötavad rohkem kui ühe tööandja juures.

Mart Einasto sõnul peaks LEH tulevikus kogu Suur-Võrumaad teenindama. Praegu kahandab rahakotti seegi, et 25 kilomeetri kaugusel Võrust on teine üldhaigla. Põlvamaalastel on arusaadavalt raske leppida haiglata jäämisega. Einasto sõnul võivad valimised haiglate osas selguse tuua.

„Põlva haiglas on väga hea taastusravi meeskond ja tasemel taastusravi,” andis Einasto mõista, mis on Võru haigla nõrk koht. Inimesed vajavad nii hooldus- kui ka taastusravi pidevalt.

Haiglas on kuus osakonda, mullu renoveeritud erakorralise meditsiini osakond ja operatsiooniplokk.

LEHi ravijuht Agnes Aart ütles, et haiglas on praegu ja jääb ka tulevikus alles nii statsionaarne kirurgia kui ka sünnitusabi. Haiglas tehakse aastas kuni 2000 operatsiooni, neist enamik on üldkirurgilised, nagu sapipõie- ja songaoperatsioon.

„Tehakse ka ortopeedilisi lõikusi, nagu plaanilised põlve- ja õlaoperatsioonid, ning luumurdude korral erakorralisi lõikusi, samuti günekoloogilisi operatsioone,” tutvustas ravijuht.

Kõrva-, nina- ja kurguhaiguste arstid teevad 300 operatsiooni aastas, enam on kurgumandlite eemaldamisi.

Agnes Aart lisas, et Tartuga võrreldes on Võrus plaanilise operatsiooni ooteajad veidi lühemad, operatsioonist sõltuvalt kuust nelja kuuni.

Inglismaal oluline ka suhtlemine

LEHis tehakse ka teadustööd. Haigla üldkirurg Andrei Uksov andis ülevaate, kus ja milliste ettekannetega on ta Võru haiglat esindanud. Kaks aastat tagasi esines ta Milanos noorte kirurgide konverentsil, samal aastal ka Tallinnas Baltimaade kirurgide kongressil. „Tänavu loodame minna kirurgide maailmakongressile Šveitsi,” lisas doktor Uksov, kes on haiglas teinud erinevaid uuringuid teadustöö eesmärgil.

Nii nagu teistestki haiglatest, on ka Võrust laia ilma mindud. Üks kaugele läinuid on anestesioloog Tiina Tamm, kes on varem Võrus töötanud kaks aastat. Ta töötab Wexham Parki hospitalis Slough’ linnas.

Kui ta üle kümne aasta tagasi Londonist 30 kilomeetri kaugusel asuva Slough’ haiglas tööle hakkas, võtsid patsiendid ta usalduslikult vastu, kuid mitte tohtrid. „Läks kaks kuud aega, enne kui seal töötavad arstid mõistsid, et ka Ida-Euroopast pärit arst tunneb meditsiini,” märkis doktor Tamm.

Tema sõnul ei ole kuni 30 protsenti Inglismaal töötavatest arstidest ja õdedest inglased. Paljud meedikud on pärit Suurbritannia endistest koloniaalmaadest ja sellest tulenevalt teadsid inglise meedikud nende oskusi ja taset, kuid Ida-Euroopa meedikute tase oli neile toona teadmata.

Praegu töötab doktor Tamm haiglas osakonnajuhatajana, kelle üks tööülesandeid on haigete ja nende sugulastega rääkimine.

„Paljud haiged on pärit teise kultuuriruumiga maadest, kuid haigla personal peab nendega suhelda oskama,” märkis ta.

Slough’ linnas elab kuni 150 keele rääkijaid. Haigla kasutab patsientide ja nende sugulastega suhtlemisel tõlke, kes võivad olla nii oma personali seast kui ka mujalt. Tööl peavad kõik meedikud inglise keeles suhtlema.

Tähtis on teada sedagi, kellega tohter tohib kätelda. Näiteks araabia päritolu meestele on kätlemine oluline.

Tulenevalt haigete usulistest nõudmistest on haiglates erinevaid religioone esindavad vaimulikud.

 

- - -

LISALUGU

Valdur Mikita soovitab aiatööd ja metsa

Kirjanik ja Tartu ülikooli vabade kunstide professor Valdur Mikita ütles, et kultuurimuutus liigub kiiremini lagedal alal, kuid mitte metsasel, sest viimane pidurdab liikumist. Kuid see-eest ei saa metsade taga elavaid inimesi haigusepuhangud nii kergesti kätte.

Tema sõnul on eestlastel arhailine paigatunnetus ja me oleme metsas käinud nii hinge puhastamas kui ka asju selgeks mõtlemas. „Kui oled metsas kaks tundi, on sul vaimult kõik korras,” lausus ta.

Juba Karl Ernst von Baer leidis 19. sajandi alguses, et inimese tervis sõltub sellest, kus ta elab. Soode servadel elavad inimesed on haigemad, sest maa seest tulev mürgine aur mõjub tervisele. Parimad kohad elamiseks on meie kandis Rõuge ja Otepää, kus õhk on kuivem, sest need on künklikud. Baer pidas tervisele kasulikuks nii sauna kui ka viina.

Mikita küsis, et kellega inimene tohib rääkida, ilma et teda hulluks ei peeta, ja vastas, et puudega rääkimine on hea.

Kirjaniku sõnul on eestlased seenehullud: „Korilus on Eestis suur pärl, mida tuleb hoida, sest maailmas tegeleb korilusega alla ühe protsendi inimestest.” Meil käib seenenäitustel rohkem inimesi kui suurtel rokk-kontsertidel.

Lisaks sellele, et oleme seenehullud, on eestlastel maailmas ka kõige rohkem ussisõnu, mida on kogutud üle tuhande.

Valdur Mikita sõnul on Lõuna-Eesti teraapiline vaim see, et me tunneme intuitiivselt ära, et metsaskäik ja töö aiamaal hoiavad meid hea tervise juures, ning inimene on õnnelik, kui ta ei pea kogu aeg ruumis viibima.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 11/05/2017 06:28:58

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia