Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Mugavustsoonist Varstu moodi

Mari-Anne Leht, ajakirjanik.

Kooliteed alustav laps saab naabritüdrukult kingiks palju kommi. „Ma ju ei söö kommi, miks ta mulle neid tõi,” kurdab ta hiljem.

Samamoodi kurtis Varstu vallavanem Rein Ansip LõunaLehele läinud nädalal, et tema oli palgatõusu vastu, kuid ikkagi tõstis volikogu palka.

Hüüaks lennartmerilikult: tule, taevas, appi! Ansipi puhul on tegu aastates mehega, kes peaks suutma ette näha, mida nii suure summa lisamine palgale toob kaasa olukorras, kus aastaid ei ole Varstus tegusid tehtud, ja sedagi, millise signaali see otsus annab eakatele, noortele ja olematu mainega IRLile, mille liige Ansip on.

Kui majandite ajast Varstus töötanud, viimastel aastakümnetel väheneva elanikkonnaga valla juht palgatõusu tõesti ei tahtnud, saanuks ta ju keelduda. Kui see polnud võimalik, siis võinuks raha ametiaja lõpuni annetada heategevuseks, noorte üritusteks või pensionäridele. Paljude pensionäride pensiongi ei küüni kuus 400 euroni. Just nii palju tõstis volikogu valla juhi palka, et mees ikka kopsakama aastapalga saaks.

Olen ette tänulik neile, kes teatavad, milliseid vähemalt maakonnaski tuntud üritusi on Varstu valla eestvõttel viimastel aastatel korraldatud. Minule küll ei meenu midagi seesugust nagu Rõuges paadiralli, Vastseliinas maarahva laat, Võrus folkloorifestival jt üritused.

Või mida on Rein Ansip teinud selleks, et valla elanikkond kasvaks ning inimesed sooviksid sinna tulla, ühesõnaga piirkonna atraktiivseks muutmiseks. Aasta alguses elas Varstus 1036 inimest. Olgu, Võrus elab üle 12 000, Rõuges 2200 ringis ja Vastseliinas pea 2000 inimest.

Võru linna volikogu ei tõstnud linnapea palka, kuigi linn on viimastel aastatel tublisti arenenud, Rõuges ja Vastseliinas jäi tõus reaalsuse piiridesse. Ka need omavalitsused on arenenud.

Kui Võru linna volikogu oleks linnapea palka 400 euro võrra kergitanud, tõusnuks kisa Toompeani ja olnuks pikalt üleval.

On üldteada, et Varstus, nagu mõnes teiseski kagunurga omavalitsuses, on tekkinud kitsas ring inimesi, kes on aastaid, osa aastakümneid, ühes ja samas vallamajas ühes ja samas kabinetis istunud. Paljud just nimelt istunud. Kes on julgenud arvamust avaldada, on pidanud lahkuma. Ka Varstu vallamajast on oma peaga mõtlejaid lahkunud.

Varstus palgatõusust kisa ei tõuse, sest kaugele metsa taha on vaiksed ja ehk ka kõigega leppinud inimesed alles jäänud. Ilmselt ei ole keegi neist küsinud, miks ei ole vallamajas pikka aega tööl arenguspetsialisti ja kas ikka on eetiline, et vallasekretär Malle Visseli poeg Rainer töötab samas majandusspetsialistina.

Läinud suvel andis LõunaLehele intervjuu aastaid põllumajandusettevõtte juhina töötanud ja ka praegu seda tööd tegev Kalmer Kongo, kes juhtis Sõmerpalu valda pool aastat. Kongo sai enda sõnul poole aastaga aru, et töö väikestes valdades on justkui puhkus, sest kõik on reglementeeritud, tuleb vaid eelarvet ja seadusi järgida.

Varstu valla juhi palgahüppest rääkides ei saa mööda ka volikogu esinaisest Ale Sprengist, kes ettenägeliku ja elu tundva haridustöötajana saanuks soovi korral ära hoida maksumaksja raha raiskava otsuse vastuvõtmise. Sprenk on alla saja õpilasega Varstu keskkooli ja eemal asuva Krabi kooli direktor. Miks Sprenk seda ei teinud?

Võib ju oletada, et pikka aega samas kohas töötanud haridustöötajagi võib avara pilgu kaotada või on talle võimu omamine halvasti mõjunud või ... Huvitav, kuidas on Sprenk kõnealust palgalisa põhjendanud oma kolleegidele, õpilastele ja teistele küsijatele. Või on asi juba nii kaugel, et keegi ei julge enam küsidagi, sest mine tea ...

Varstu volikogu otsuse puhul jääb küsimus, et äkki on selle taga veel midagi salapärast, midagi, mis ehk tuleb päevavalgele mõne aja pärast.

Jääb üle rõõmustada, et valitsus ei ole omavalitsuste tulubaasi suurendanud, sest sel juhul oleks mõni volikogu vallavanemale istumise eest kinkinud mitu korda suurema summa kui 400 eurot.

Kui väikesele inimesele, kes kommi ei soovinud, on need sülle langenud, jagab ta kommid neile, kel raha kommi ostmiseks napib.

Autor: MARI-ANNE LEHT, ajakirjanik
Viimati muudetud: 11/05/2017 05:47:46

Lisa kommentaar