Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Maanoored pääsevad huvitegevuse juurde omavalitsuste toel

Riigikogu liige Ivari Padar.

Taheva vallavanemal Monika Rogenbaumil on sada korda õigus, kui ta kirjutas eelmise nädala LõunaLehes, et noorte huvitegevuses osalemisel ei ole sageli probleemiks ring või trenn, vaid võimalus sinna kohale ja koju tagasi sõita. Huvitegevuse lisarahastus annab siin suurt leevendust.

Tõepoolest, sotsiaaldemokraadid algatasid huvitegevuse riikliku lisatoetuse kava selleks, et muuta ringid ja trennid noortele paremini kättesaadavaks. Riik hakkab huviharidust ja huvitegevust lisarahastama septembrist: tänavu antakse omavalitsustele selleks 5,7 miljonit eurot ja alates jaanuarist 15 miljonit eurot aastas.

Just omavalitsused saavadki nüüd üht olulist pudelikaela laiendada ehk luua noortele võimalikult võrdsed arengueeldused. Kodu ja kooli kõrval on just huviharidus inimese elutee ja tema elukutsevaliku tähtis mõjutaja. Oleme kevades, kus põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajate peredes on võtmeteemaks, mis saab edasi. Kindlasti on vastust lihtsam leida seal, kus noored on neid paeluvate alade ja harrastustega puutunud koolipõlves kokku huvitegevuse kaudu.

Praeguse valitsuse plaan võimaldab selle pikalt vindunud teemaga päris jõuliselt edasi liikuda, kuid 15 miljoni euroga ei anna igaühele hõbelusikat suhu. Isegi kui kogu kulu huviharidusele oleks aastas 100 miljonit eurot, ka siis ei saaks kõigile noortele pakkuda kõiki huvitegevuse võimalusi. Ent usun, et igal noorel on võimalus valida endale vähemalt üks ring või trenn.

Me kõik teame, et huvihariduse kättesaadavus on märksa suurem probleem maapiirkondades kui linnades, kus kõik on mõne bussipeatuse või jalutuskäigu kaugusel. Tihti pole takistuseks mitte huviringi või trenni olemasolu või selle maksumus, vaid transport, võimalus sinna jõuda. Peagi rakenduv toetussüsteem arvestab regionaalse koefitsiendiga, äraseletatult on toetus ääremaadel õpilase kohta suurem kui keskustes.

Põhjuseks on soov, et kohalik omavalitsus saaks maapiirkonnas kompenseerida ka noorte suuremaid sõidukulusid. Näiteks Taheva vald, kus elab üle 70 kooliealise noore, saab sel sügisel riigilt 12 000 eurot toetust, mis teeb õpilase kohta 170 eurot. Tallinnale jagatakse sealse enam kui 44 000 õpilase tarbeks 333 614 eurot ehk 7,5 eurot igale noorele.

Järgmisest aastast on meil suuremad ja tugevamad omavalitsused, kes vaatavad niikuinii üle oma ühistranspordi korralduse ja peavad ka leidma lahendused, mis annavad noortele võimaluse huvitegevusest osa saada. Riik on raha selleks andnud, kuid lõplikud otsused on omavalitsuste teha. Olgem siis mõistlikud huvitegevuse suurema võimaluse kasutamisel. Aja jooksul näeme, kui hästi see käivitub, ja pole võimatu, et tulevikus tuleb seda lisatoetust veelgi kasvatada.

Autor: Ivari Padar, riigikogu riigireformi probleemkomisjoni esimees (SDE)
Viimati muudetud: 11/05/2017 05:42:58

Lisa kommentaar