Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Linna- ja vallajuhid saavad valitsusaja lõpusirgel palgalisa

Kohalike valimiste aasta kevadel on paljudes linnades-valdades tõstetud omavalitsusjuhtide töötasusid. Kagu-Eesti 39 omavalitsusest tervelt 32s on juhi palk viimasel aastal tõusnud.

Omavalitsuste arvu vähenemisega on kindel, et paljud praegused vallavanemad, linnapead, abi- ja asejuhid ning volikogu esimehed pukis ei jätka, mistõttu on ka haldusreformi seadusega ette nähtud lisahüvitis vabatahtlikult ühinevate omavalitsuste juhtidele: ametikoha aastatasu. Ka veel sel aastal muudetud palgad kergitavad jäänud kuudega veidi viimase kahe aasta keskmist töötasu, mille põhjal hüvitis arvutatakse.

Avaliku teenistuse veebis tuuakse igal aastal ära omavalitsuste juhtide ja töötajate brutotöötasude aprillikuu seis, kõigi kohalike juhtpoliitikute palgaandmeid sealt siiski ei leia. Nimelt ei ole andmete esitamine neile kohustuslik, vaid see on lihtsalt rahandusministeeriumi soovitus läbipaistvuse ja võrreldavuse huvides. Kagu-Eesti 39 omavalitsusest 32s on juhi palk viimasel aastal tõusnud, osal juhtidel on olnud ka arvestatavat muutuvpalka ja muud tulu.

Kagu-Eesti omavalitsusjuhtide palgatabeli tippu tõusis Tõrva linnapea Maido Ruusmann. Varasema 2408 euro asemel teenib ta nüüd 2632 eurot. 2016. aasta muu tulu alla on tal märgitud 361,2 eurot.

Linnapea palk on juba aastaid olnud seotud Eesti kuupalga alammäära ehk miinimumpalgaga. Linnavolikogu 2013. aasta määrus kehtestab linnapea palgaks 5,6-kordse miinimumpalga. Viimane on viimastel aastatel jaanuaris automaatselt tõusnud.

400 eurot palgale otsa!

„Tõrva linnas ja piirkonnas on viimased neli aastat tegeletud mitmete suurte projektide ettevalmistusega (Euroopa Liidu poolt rahastatavad), mida hakatakse ellu viima 2017.–2018. aastal. Mulgi külastuskeskus, Tõrva keskväljak, Tõrva esmatasandi perearstikeskus, Tõrva ujula jne – kõikide nende projektidega on aktiivselt tegelenud Tõrva linnapea Maido Ruusmann kas projektijuhi või eestvedajana. Seetõttu on linnapea tööaeg tavapärasest pikem ja ka tema palgamäär enam kui põhjendatud,” selgitas linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Siim Ausmees.

Suurima palgamuutuse osaliseks sai aga Varstu vallavanem Rein Ansip. Varasema 1600 euro asemel on nüüd tema palk 2000 eurot. „See ei olnud üldse minu initsiatiiv, mina olin sellele vastu,” selgitas Ansip. Millega volikogu äkilist tõusu põhjendas, seda vallavanem öelda ei osanud, sest teda sellel arutelul polnud. 2016. aastal on ta ka muutuvpalgana saanud 1194,5 eurot.

Palka tõstetakse vahel seetõttu, et see on palju aastaid püsinud muutumatuna. Kas Varstu vallavanema varasem palk oli stabiilne? „Jah, ilmselt oli, jah,” vastas Ansip. 2015. aastal oli tema palk 1400 eurot.

Valga linnavolikogu märtsi lõpu istungil määrati linnajuhtidele sajaeurone palgatõus. Linnapea Kalev Härk saab varasema 2300 asemel 2400 eurot ning aselinnapead Lauri Drubinš ja Enno Kase 1900 asemel 2000 eurot. Muutuvpalga ehk kõnealusel juhul aastalõpupreemiana said Valga linnavalitsuse juhid ka 50-protsendilise lisa ehk linnapea 1150 eurot ja aselinnapead 950 eurot.

Palgatõus tekitas veidi erimeelsusi aga linnavolikogus, kus koalitsioonipartner IRL andis teada, et ei toeta seda ja on sellisest plaanist saanud teada alles volikoguistungi materjale nähes.

„Pole õige tõsta linnajuhtide palka hetkel, mil on ees ühinemisprotsess ning millega seoses tulemas linnajuhtidele mitmesugused kompensatsioonid. IRL ei vetosta koalitsioonipartnerina seda otsust, kuid jäädakse kindlalt vastupidisele otsusele. Palganumbrit ei pea mõõtma naabrite numbritega, vaid töö kvaliteedi ja tööpanusega ning eelmise aasta töötulemusega,” ütles volikogu liige Viljar Schmidt istungil.

Volikogu esimees Ivar Unt kaitses aga otsust: „Linnavalitsus on teinud tublilt tööd, käiku on minemas suured projektid ning linnavalitsus oma meeskonnaga on seda palgatõusu väärt.”

Kentsakas palgatõus Põlvas

Jaanuaris kirjutas LõunaLeht Põlva valla kentsakast palgatõusust: volikogu koalitsioon soovis tõsta vallavanema ja abivallavanemate palka saja euro võrra, aga opositsioon pakkus nad üle, heldemale pakkumisele olid paljud, kaasa arvatud vallajuhid ise, vastu. Kuid eelnõude ja istungi läbiviimise segaduses läks suurem palgatõus läbi ning see tähendas vallavanem Georg Pelisaare palga jõudmist 2500 euroni (varem 2200). Abivallavanemad Janika Usin ja Martti Rõigas said enne 1700 ja saavad nüüd 1900 eurot. Lisaks oli 2016. aastal Rõigase muutuvpalk 250 ja muu tulu 231,46 eurot. Usina muutuvpalk oli samuti 250, aga muu tulu 1126,64 eurot.

Puka vald on viimasel ajal pidanud läbi ajama vahetuvate juhtidega. Eelmise aasta alguses nädal alla kolme kuu ametis olnud Lembit Luik sai sel ajal töötasu 4546 eurot ehk keskmiselt 1515 eurot kuus. Mai teisest poolest detsembri teise pooleni valda juhtinud Andrus Looskari sai töötasu selle aja eest 10 775 ehk kuu kohta 1539 eurot. Vallavanem Heikki Kadaja saab praegu 1800 eurot, 2015. aastal oli tema palk 1500 eurot.

Jaanuaris astus Misso vallavanema kohalt tagasi Lembit Sikk, kes oli sinnani teeninud juhtimistööga 1130 eurot kuus. Lahkumise järel määras volikogu talle ka varasema kuupalga suuruse ühekordse hüvitise. Praegune vallavanem Mariliis Raidma saab küll märtsist alates 1200 eurot, aga täidab praegu lisaks veel oma varasemat ehk sotsiaaltöö spetsialisti rolli.

Palgamuutuseta juhid on kõik Võru- või Valgamaalt. Võru linnapea Anti Allas saab endiselt 2500 eurot ning abilinnapead Kalev Ilves ja Sixten Sild 2125 eurot. Haanja vallavanem Juri Gotmans jätkab 1421-eurose töötasuga, aga abivallavanem Uno Kangro saab varasema 1148 euro asemel 1198 eurot. Helme vallavanem Tarmo Tamm jätkab 2210-eurose kuupalgaga ja Otepää vallavanem Kalev Laul 2130-eurose töötasuga.

Palupera vallavanem Terje Korss teenib 1650 eurot. Tõlliste vallavanem Madis Gross teenib 1500 eurot, abivallavanem Mati Raud sai aga lisa: 1195 euro pealt 1250 peale. Sangaste vallavanem Kaido Tamberg teenib valla juhtimise eest 1800 eurot ja ka abivallavanem Kajar Lepik jätkab püsiva tasuga – 1350 eurot.

Ülejäänud omavalitsusjuhtide palgatõus oli 10 kuni 260 eurot.

Need omavalitsusjuhid, kes on valimisteni hoidnud positsiooni alla aasta, saavad valimiste järel koha kaotades hüvitisena poole aasta ametitasu, nagu ka sundliidetavate omavalitsuste juhid, eeldusel, et nad on ametis olnud vähemalt aasta.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 04/05/2017 07:05:24

Lisa kommentaar