Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Muinsuskaitseameti tõttu tuli linnuse teemapargi plaane muuta

Just säärane hakkab välja nägema Vastseliina piiskopilinnuse juurde rajatav palverändurite maja.

Olgugi et EAS on andnud nõusoleku Vastseliina piiskopilinnuse juurde rajatava teemapargi rahastamiseks, pidid pargi rajajad muinsuskaitseameti keelu tõttu loobuma ideest ehitada endise kabeli kohale uus uhke kupliga kabel, mis tähistaks väärikalt ajalooliselt olulist pühapaika ning laiendaks pakutavate teenuste võimalusi.

Mullu veebruaris kirjutas LõunaLeht, et Vastseliina piiskopilinnuse juurde rajatav „Novum Castrum – keskaja teemapark” ootab EASilt heakskiitu. Suurejooneline plaan nägi ette nii palverändurite maja ehitust Piiri kõrtsihoone taha kui ka endise kabeli kohale uue, klaaskupliga kabeli rajamist.

Augustis tuligi ligi 1,8 miljonit eurot (sellest omaosalus 15%) maksvale projektile EASilt heakskiit, kuid jaanuaris selgus, et klaaskupliga kabelit ei luba ehitada muinsuskaitseamet.

Kupliga hoonet ei tule,” tõdes projektijuht Ivar Traagel.

Kuppel ei sobi linnuse keskkonda?

Nimelt otsustas muinsuskaitseamet, et ei luba kabelikohta eksponeerida sellises mahus, nagu esialgu planeeriti, viidates kabelimüüride väga kehvale olukorrale ning sellele, et kuppel ei sobi linnusekompleksi keskkonda. Seega kulutused, mis tehti konkursi korras tellitud kolmele eskiisprojektile ja ehituslikele eelprojektidele – ligi 40 000 eurot –, ei olnud EASi jaoks enam abikõlblikud ja tuli Vastseliinal endal kinni maksta.

Traageli sõnul kaasasid nad pärast muinsuskaitseameti keeldu juriidilised nõustajad. Projekti meeskond koos juristide ja Vastseliina vallavalitsusega vaagis pikalt, mida teha edasi. Seisti valiku ees, kas vaidlustada muinsuskaitseameti otsus kohtus või loobuda kupliga kabeli ideest. Otsus langes just viimase kasuks, sest isegi kui jätkataks kupliga kabeli projekti, saaks muinsuskaitseamet seaduse järgi igas etapis tööd peatada.

Kõike seda katta meie oma rahast oleks võinud kujuneda prognoosimatult kulukaks ning samuti polnud kindlust projekti lõppeesmärkide täitmise kohta,” sõnas Ivar Traagel.

Muinsuskaitseamet keelas endises kabelikohas väljakaevamised, mis oleks tulnud teha enne uue kabeli rajamist. Kabeli põhiprojekti saanuks koostama hakata alles siis, kui kaevamised oleks olnud läbi viidud. Tegu on väga keerulise bürokraatliku protsessiga, nagu nentis Traagel. Näiteks selleks, et väljakaevamisi alustada, tulnuks korraldada kõigepealt hange. Alles seejärel oleks saanud taotleda muinsuskaitseametilt väljakaevamisteks loa. Selles, kas luba antakse või mitte, ei saanud aga kindel olla.

Projekti ärajäämise pärast on pahane ka klaaskupliga kabeli eskiisi autor arhitekt Margit Mutso, kes kirjutas pika kritiseeriva artikli sel teemal 21. aprilli Sirbis. Mutso teksti juhtmõte oli, et muinsuskaitseseadust ei kasutata mitte ainult muinsuste kaitsmiseks, vaid ka ühe seltskonna maitse-eelistuse toetamiseks. Mutso andis mõista, et projekt jääb ära pelgalt seepärast, et kellelegi see muinsuskaitseametist ei meeldi.

Nädal hiljem samas lehes ilmunud muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie vastulausest võis lugeda, et amet ei tekitanud vastseliinalastele põhjendamatuid ootusi ning projekti võimalikule teostamata jäämisele on viidatud kogu protsessi vältel.

Raie lisas, et lõplik otsus mitte lubada arheoloogiapärandi peale ehitamist sündis seetõttu, et kabelikohas maa sees asuvad müürid on väga kehvas seisus ning praegu puudub usaldusväärne ja hea meetod nende konserveerimiseks ja eksponeerimiseks.

Mure: kas EAS jätkab rahastamist?

Vastseliinalased olid vahepeal väga mures, et kui kupliga kabelit ehitada ei saa, kas siis EAS üldse peab projekti abikõlblikuks. Vastasel korral oleks kogu seni tehtud töö luhta läinud. Selgus siiski, et kuna ka kuplita saavad täidetud projekti eesmärgid, nagu näiteks külastajate arvu kasv, hooaja pikendamine ja uute töökohtade loomine, siis EAS ikkagi rahastab projekti Euroopa tõukefondide kaudu.

Uus plaan näeb nüüd ette, et kupliga kabeli asemel markeeritakse endise kabeli müürid, tehakse kabeliauku tasandatud põrand ja trepp, mille kaudu pääseb kabelikohale. Eeldatavalt tuleb sinna siiski ka altar ning taevasse suunatud püha risti kujutav hologramm. Samuti planeeritakse võimalust, et halva ilma korral saaks kabelikohale ruttu peale tõmmata ajutise katuse.

Lootus, et kabelit saab aasta ringi kasutada, on vähenenud,” nentis Ivar Traagel.

Ta usub siiski, et ka jumalateenistused, abielu registreerimised ja muud sündmused saavad sellises lageda taeva või ajutise katuse alla tulevas kabelis teoks.

Mingil määral ei ole halba ilma heata,” lisas Traagel. Ta ütles, et kupliga kabeli ärajäämise tõttu leitakse teised võimalused projekti eesmärkide elluviimiseks. Muudatusega lahendatakse maastikuarhitektuuriliselt kogu linnuseala (liikumisteed, valgustus, kabelikoha markeerimine, istekohad jne).

Palverändurite maja tuleb

Palverändurite majale pole siiski keegi kätt ette pannud, kuigi selle ehitus läheb maksma 200 000 eurot rohkem, kui projektis esialgu planeeritud. Praegu jätkuvad tulevase palverändurite maja juures arheoloogilised väljakaevamised, välja on tulnud juba üle 50 inimluukere. Selleks taibati Traageli sõnul projekti eelarvesse õnneks piisavalt raha planeerida.

Just antropoloogilised leiud on lükanud palverändurite maja ehitust edasi. Seda hakatakse ehitama niipea, kui väljakaevamised on lõppenud. Eeldatavalt saab maja valmis tänavu detsembriks.

Juba on korraldatud ka palverändurite maja ekspositsiooni hange (eksponaadid ning sisuloome, sisekujundus, mööbel jms). Et ekspositsioon läheb maksma vähemalt 200 000 eurot, tuli selle jaoks korraldada rahvusvaheline hange. Kui palverändurite maja ehitus jätkub plaanipäraselt, hakatakse seda sisustama detsembris.

Kogu projekt peab valmis olema 2018. aasta sügiseks.

Kui on hea meeskond, siis sa julged selliseid asju teha,” ütles Ivar Traagel mahuka bürokraatliku protsessi vahekokkuvõtteks. „Vahepeal tõstame käed üles, sülgame ja vannume, läheme laiali, aga hommikul tuleme taas puhanuna kokku ega anna alla.”

Traagel lisas, et olgugi et on olnud valusaid tagasilööke, on neil muinsuskaitseametiga endiselt hea läbisaamine.

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 04/05/2017 06:54:37

Lisa kommentaar