Võrumaal on omavalitsuste liitumisel piisavalt lahtisi otsi, selge on vaid Rõuge ja temaga liituvate valdade tulevik. Teiste seas on lahtine ka eristaatust ootava Vastseliina-Orava ja osa Meremäe valla külade tulevik.

Meremäe vallavolikogu pöördus 26 küla liitumisettepanekuga Vastseliina valla poole 22. veebruaril. Kuu möödudes arutas naabrite ettepanekut Vastseliina valla haldusreformikomisjon, mille liikmed pöördusid sellega rahandusministeeriumi poole. Vastseliinas oli tekkinud olukord, kus ühelt poolt algatas valitsus Vastseliina ja Orava sundliitmise, teisalt soovis Meremäe volikogu omavalitsustevaheliste piiride muutmist.

18. aprilliks vastas rahandusministeerium, et vastavalt kehtivale haldusjaotuse seadusele tuleb territooriumi arvamisel ühe haldusüksuse koosseisust teise esitada vastavad dokumendid maavanemale kuus kuud enne kohalike omavalitsuste valimisi ehk 15. aprilliks.

Vastseliina vallavolikogu esimees Urmas Juhkam ütles, et vastseliinalastes on tekitanud segadust Setu valla loomisega seotu, kus 60% küsitletutest soovis ühist Setu valda, 40% mitte. „Küsitlus andis meile nende soovist kahese signaali, mis ei tekitanud kindlust,” märkis ta.

26. aprillil pidi Vastseliina volikogu arutama Meremäe volikogu taotlust, millega viimane soovis 26 küla liitumist Vastseliinaga, kuid lükkas arutelu 10. maile. „Seega ei ole me Meremäele eitavalt vastanud,” lisas Juhkam.

Seadus lubab volikogudel piiride muutmise menetlust alustada ka vahepealsel perioodil, kuid omavalitsused saavad vastava menetluse lõpetada alles peale valimisi. Sel juhul võtab piiride muutmise taotluse vastu juba ühinenud omavalitsus.

Vastseliina vallavolikogu taotleb valitsuselt eristaatust, et vald saaks peale kohalike omavalitsuste valimisi jätkata koos temaga liituva Orava vallaga.

Külad ootavad positiivset vastust

Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares ütles, et 26 küla ei soovi liituda plaanitava Setu vallaga, sest näevad ennast osana Võrumaast. Neis külades elab kokku 400 inimese ringis.

Vares ei heida midagi Vastseliinale ette, küll aga valitsusele, kellel tema sõnul puudub kindel seisukoht haldusreformi elluviimisel. „Ühel omavalitsusel lubatakse jätkata veidi üle 3000 elanikuga, teistel peab kindlasti 5000 olema, kolmandad ei saa isegi 11 000 elanikuga iseseisvalt jätkata,” näitlikustas Vares. Ta lisas, et see näitab järjekindluse puudumist.

Talle jääb arusaamatuks seegi, miks ühtede omavalitsuste, nagu loodava Setu valla puhul on rahvaküsitluste tulemus siduv, teiste puhul mitte. „Mõned külad Setumaalt on kohtusse pöördunud, sest nad ei soovi Setu vallaga liituda,” teadis Vares.

Meremäe vallavolikogu esimehe sõnul peab liitumisel arvestama võimekust, mitte 5000 elaniku nõuet.

Nii Juhkam kui ka Vares näevad Võrumaad ühe omavalitsusena.

 

LISALUGU

Uued ühinemisalgatused haldusreformi järel

LõunaLehe küsimustele vastab rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna õigusnõunik OLIVIA TALUSTE.

15. aprillil kukkus kell, peale seda ei või kohalike omavalitsuste volikogud enam külade ülemineku üle otsustada. Kui üks vald on saatnud teisele ettepaneku külade liitumissoovist veebruaris, kas see tähendab, et rong on saatja jaoks läinud?

Eestis kehtiva haldusjaotuse seaduse kohaselt tuleb territooriumi ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamisel maavanemale esitada volikogu lõplik otsus piiride muutmise taotlemiseks koos nõutava dokumentatsiooniga hiljemalt kuus kuud enne kohalike omavalitsuste volikogude korralise valimiste päeva, kuid mitte teha ettepanekut alustada läbirääkimisi piiride muutmiseks.

Ajaliselt tähendab nõue, et hiljemalt 15. aprilliks tuli piiride muutmist soovivatel volikogudel esitada otsuse vormis taotlus külade arvamise kohta teise omavalitsuse koosseisu, eelnevalt teha elanike küsitlus üleantaval maa-alal, kokku leppida varaliste õiguste ja kohustuste lahendamises ning omavalitsuste põhimääruse ja muude õigusaktide muutmine.

Kas ainult valitsus saab ette antud 5000 elaniku osas erandeid teha? Võrumaa inimesi ajab segadusse, miks ühel omavalitsusel, nagu plaanitav Setu vald, lubatakse veidi üle 3000 elanikuga eristaatust, kuid teisi ähvardab sundliitmine olukorras, kus neil on etteantud 5000st veidi üle 200 puudu.

Ainult valitsusel on lõplik otsustuspädevus haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ja valitsus peab kaaluma kõiki olulisi tegureid.

Setu valla moodustamise ettepaneku esitamisel lähtus valitsus haldusreformi seaduse § 9 lõikes 3 ette nähtud erandist, mille kohaselt valitsus ei pea ühinemise kinnitamisel lähtuma omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumist ehk 5000 elaniku täitmise nõudest, kui volikogude algatusel moodustatakse vähemalt nelja ajalooliselt, kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumist või nende osadest Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoonega maismaal piirnev kohaliku omavalitsuse üksus, kus rahvastikuregistri andmetel elas käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga kokku vähemalt 3500 inimest.

Võrumaal on n-ö ühtse valla piduriks ümber linna piirnev Võru vald, kus ei soovitud Võru linnaga liituda, takistades sellega ka teistel omavalitsustel linnaga liitumist. Milliseid teid näete, et Võrumaast saaks üks omavalitsus nagu Saaremaast ja millal see võib võimalikuks osutuda?

Haldusreformi seadus nägi omavalitsuste ühinemisi kaheetapilisena: volikogude ja valitsuse algatusena. Volikogud said algatada ja taotleda haldusterritoriaalse korralduse muutmist käesoleva aasta 1. jaanuarini.

Teises ehk valitsuse algatatud etapis pidi valitsus oma ettepanekud omavalitsustele esitama hiljemalt 15. veebruariks.

Haldusreformi raames ei saa valitsus enam esitada uusi ettepanekuid omavalitsuste ühinemiseks, sel juhul ei saa arvestada ka piisava ajaga, mis jääb volikogudele valimiste ettevalmistamiseks.

Nii volikogudel kui ka valitsusel on uusi ühinemisi võimalik algatada kaalukal põhjendusel alles pärast haldusreformi.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 04/05/2017 06:45:08