Korteriühistu esimees Asta Kütt ei ole pagulaspere vastu, küll aga ei mõista ta, miks juhatust enne ei informeeritud, et pagulaspere tuleb nende kortermajja. Foto: Maarius Suviste

Hommikul Kreekast teekonda alustanud pagulasperekond jõudis hilja õhtul Põlvasse. Korteriühistu juhatuse liikmed ei mõista, miks neid enne ei teavitatud, et Süüriast pärit pere toodi nende majja üürikorterisse elama. Pagulasabi juht ütleb omakorda, et korteriomanikel on õigus välja üürida kellele tahes, küsimata selleks luba korteriühistult.

Eelmisel neljapäeval saabus Eestisse Euroopa Liidu rändekava alusel viis Kreekast ümberpaigutatud Süüriast pärit peret. Neis on kokku 22 inimest.

Üks perekond, kus on ema-isa ja kaks last, suunati elama Põlvasse. Nad said elupaiga ühes kortermajas.

„Ööl vastu tänast sõitis õuele valge buss koos teda saatvate väikeautodega ja bussist toimetati ööpimeduses meie majja lastega pagulasperekond,” kirjeldas korteriühistu juhatuse liige Heido Mägi eelmisel nädalal sotsiaalmeedias. „Meie majas on toimiv korteriühistu, kes hoolib väga oma maja käekäigust. Korteriühistu juhatust ei ole keegi informeerinud sellisest asjade käigust. Soovime aga kindlasti teada, mis taustaga inimesed need on, nende päritolu ja kui kauaks nad meie majja paigutati. Kindlasti on nendele määratud ka tugiisik, kellelt ootame väga koostööd korteriühistuga.”

Korteriühistu esimees: nad on vaiksed ja viisakad

Info, et majja paigutati elama pagulasperekond, ajas majarahva ärevile. „Mu telefon oli punane. Muudkui helistati ja küsiti, mis toimub. Ega minagi kohe algul teadnud. Imestati, et kuidas ma siis ei tea, aga tõesti ei teadnud,” ütles korteriühistu juhatuse esimees Asta Kütt LõunaLehele. Pikapeale tuli selgus siiski majja.

„Me oleme solvunud ja pettunud, et meid enne ei informeeritud, et kes tuleb, kust tuleb, kellega on tegemist, kas on sõjapõgenikud, kas nad on korralikud inimesed, kui kauaks nad siia jäävad,” rääkis Kütt. „Kui oleks eelnevalt teavitatud, ei oleks probleeme olnud. Meil on korteriühistu, meil on õigus teada, meil on oma kodukord. Koostöö peab olema ning mõistlik suhtlemine ja suhtumine.”

Elanikke tegi ärevaks ka see, et uued elanikud toodi korterisse just ööpimeduses. Majarahvas ei teadnud, kas see ongi nii kombeks või maandus lennuk Tallinnas õhtupoolikul ning võttis aega, kuni pagulased Põlvasse jõudsid.

Küti sõnul elab perekond üürikorteris. Korteri andis rendile endine põlvakas, kes ise elab Tallinnas.

Asta Kütt kinnitas, et tal endal ei ole midagi pagulaste vastu. „Olen tolerantne, inimesed on inimesed,” lisas ta.

Süüriast pärit pere on praeguseks nädal aega majas elanud. „Nad on vaiksed, viisakad ja rahulikud inimesed. Käivad õues, poes – elavad tavalist elu,” lisas Kütt, kes elab uute tulijatega ühes trepikojas.

Miks perekond hilja õhtul saabus?

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag ütles, et rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmisest teavitatakse kohalikku omavalitsust olemasoleva informatsiooniga. „Kuna eluruumi üürilepingud sõlmitakse eluruumi omaniku ja rahvusvahelise kaitse saaja vahel, edastatakse vajalik info ka korteriomanikule,” lisas ta.

Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson ütles LõunaLehele, et rändekava raames Eestisse jõudvad pagulased saavad Tallinna jõudes elamisloa, mis annab neile õiguse Eestis elada ja töötada täpselt samadel alustel nagu kõik teised elanikud.

„Sotsiaalministeeriumi kinnisvarapartner leiab saabuvatele peredele korterid vabalt üüriturult. Kõikidel korteriomanikel on õigus oma omandit välja üürida kellele tahes, küsimata selleks luba korteriühistult. Niisamuti on siia saabuvatel pagulastel õigus Eesti piires elada, kus iganes nad soovivad,” rääkis ta.

„Möödunud nädalal saabunud pere jõudis Põlvasse tõepoolest hilja õhtul, kuna nende lennuk jõudis Eestisse hilisel pärastlõunal. Sellele järgnesid vajalikud toimingud lennujaamas ja siis veel pikk sõit Tallinnast Põlvasse. Nad alustasid hommikul teed Kreekast ja jõudsid õhtul Põlvasse. Paraku ei olegi seda vahemaad võimalik anno 2017 kiiremini läbida,” selgitas Janson. Ta loodab, et kuhu iganes Eestisse saabuvad pered elama lähevad, võetakse neid soojalt ja heanaaberlikult vastu, niisamuti nagu kõiki teisi uusi naabreid.

Kagu-Eestisse on varemgi pagulasi tulnud. Üks Põlvasse suunatud pagulaspere lahkus suuremasse Eesti linna ja sealt kuuldavasti Saksamaale edasi. Teine kvoodipagulaste pere läks Saksamaale reisile. Kolmaski pere on avaldanud soovi Põlvast lahkuda.

Eestisse on praeguseks ümber paigutatud ja asustatud 142 inimest. Neist üks Iraagi perekond läks tagasi kodumaale, 31 inimest on Euroopas reisil ning kaks vahi all.

Eesti on Euroopa Liidu rändekava raames lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 pagulast.

- - -

KOMMENTAAR

JANIKA USIN, Põlva abivallavanem:

„Vallavalitsusel ei ole õigust avaldada kodanike eraelulisi ja delikaatseid isikuandmeid, olgu see siis alaliste elanike või rahvusvahelise kaitse saanud isikute kohta.

Pagulasperede vastuvõtmist ning piirkondadesse suunamist korraldab sotsiaalministeerium, kes leiab ka peredele sobivad eluruumid vabalt üüriturult.

Kohalik omavalitsus saab info perest vahetult enne saabumist. Rahvusvahelise kaitse saajat juhendab MTÜ Eesti Pagulasabi tugiisik, kes aitab neil oma elu Eestis sisse seada.

Tuletame meelde, et rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmine on nii omavalitsusele kui kodanikele, aga ka riigile tervikuna esmakordne kogemus ja pälvib suurt tähelepanu. Oluline on mõista, et rahvusvahelise kaitse saajatele kehtivad kõik samad inimõigused mis meilegi.”

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 27/04/2017 09:44:29