Anneli Ott, riigikogu liige.

Elu peab toimima ka väljaspool pealinna. Selleks et see võimalik oleks, tuleb teha vajalikud teenused inimestele kättesaadavaks ning pakkuda neile võimalust end oma kodukoha lähedal tööalaselt teostada.

Pidev rahvaarvu kahanemine maapiirkondades on praeguseks viinud sinnamaani, et nii enam edasi minna ei saa. Selleks ongi käima lükatud nii riigi- kui haldusreform, milleni on viinud eelmise valitsusjuhi partei regionaalpoliitika ja ükskõiksus. Nüüd on selge, et jätkusuutlike omavalitsuste tagamiseks on muutused vältimatud.

Jätkusuutlikkusele pööras rõhku ka vabariigi president, kes oma kohtumisel riigikogu põhiseaduskomisjoniga toonitas, et reformid peavad endaga kaasa tooma sisulise muutuse. Kogukonnad peavad jõudsalt edasi arenema ning eesmärgiks peavad olema tugevad omavalitsused, kes toetavad ja arvestavad kogukonna vajadustega.

Aastaid tegeles Reformierakonna juhitud valitsus maakondade nõrgestamisega. Uue valitsuse kindel eesmärk on, et elu ka maakondades säiliks. Sellest tulenevalt on praegune valitsus otsustanud Tallinnast välja viia ligi tuhat ametikohta, mille üks eesmärke ongi pidurdada ääremaastumist. Sellised otsused on vajalikud ning mõjutavad väga tugevalt ka Lõuna-Eestit, sest pea kõik Lõuna-Eesti maakonnad seisavad iga päev silmitsi ääremaastumisega kaasnevate probleemidega.

Praeguste plaanide kohaselt on kavandatud igasse maakonnakeskusesse jõudma vähemalt 30–50 uut ametikohta. Usun, et selle plaani elluviimisel teeb riik suure sammu lähemale inimestele, kes elavad väljaspool pealinna. Lisaks mitmekesistab selline töökohtade ümberjaotamine piirkondade tööturgu. Kvalifitseeritud töötajad ei pea enam ainuüksi enda töösoovide ja omandatud eriala tõttu kolima mujale, kus on paremad võimalused tööd leida, vaid saavad end tööalaselt teostada ka kodukoha läheduses. Meie riigi infotehnoloogiline tase ja e-teenuste kättesaadavus teeb võimalikuks, et kõik riigiasutuste töötajad ei pea töötama üheskoos kuskil ministeeriumis, vaid saavad oma tööd vähemalt sama edukalt teha ka väljaspool.

Töökohtade ümberkorraldamise plaan on alles käimas, mistõttu ei saa veel teha kindlaid järeldusi, millised ametikohad näiteks Võrumaale jõuavad. Mai lõpuks peavad ministeeriumid tegema ettepanekud, kuidas on võimalik kokkulepitud plaani ellu viia. Rahandusministeeriumi hinnangule tuginedes on näha, et huvi Lõuna-Eesti, eeskätt muidugi Tartu vastu on riigiasutustel olemas. Praegu analüüsivad ministeeriumid, millistesse maakonnakeskustesse on mõistlik konkreetseid ametikohti viia. Analüüsides võetakse arvesse nii piirkondlikke eripärasid kui kohaliku tööturu olukorda. Pärast seda, kui ministeeriumid on ettepanekud teinud, kuidas ametikohti võiks ümber korraldada, saab hakata täpsemalt rääkima sellest, millised riigiasutused jõuavad Lõuna-Eesti maakonnakeskustesse.

Ametikohtade Tallinnast välja viimine hakkab toimuma järk-järgult ning lõplikult peaks töökohad olema ümberkorraldatud 2019. aasta märtsiks. Mitmete asutuste puhul, nagu näiteks maksu- ja tolliamet, on töökohtade väljaviimine planeeritud personali loomuliku voolavuse teel. See tähendab, et kui ühe ametnikuga tööleping lõpeb, siis leitakse uus töötaja juba sobivast piirkonnast. Mõned asutused, nagu kaitseministeerium, on juba alustanud töökohtade Tallinnast välja viimisega.

Vähemoluline teema ei ole ka maavalitsuste kaotamine. Riik peab olema valmis, et maavalitsuste kaotamise tagajärjel võib esialgu tekkida segadusi, kui asutused, kes maavalitsuse ülesandeid üle võtavad, ei ole jõudnud end täielikult ümber korraldada. Nende vältimiseks tuleb riigil hinnata võimalikke ohukohti ja pakkuda tuge.

Peale selle, et plaanitakse viia riigiasutuste ametikohti pealinnast välja, on valitsuses arutusel olnud ka riigimajade projekt. Riigimajade eesmärk on koondada inimestele vajalikud riigi pakutavad teenused ühe katuse alla. Oluline on analüüsida ja arutleda, milline on kõige kasutajasõbralikum lähenemine riigimaja loomisel. Riik peab hoolitsema selle eest, et riigimaja süsteem muudaks asjaajamise inimesele palju lihtsamaks, et ta saaks oma küsimustele ammendavad vastused tunduvalt kiiremini.

Tavakodaniku vaatevinklist on tähtis, et riigiasutused teeksid omavahel rohkem koostööd, et vähendada tema jooksutamist ametkondade vahel. Riigimaja kontseptsioon võiks pakkuda sellele lahenduse, sest rohkem erinevate asutuste ametnikke töötab ühes majas. Sisuliselt peaks riigimaja pakkuma endas riigiteenuste paketti, kus inimene saab endale kiirelt vastuse teda vaevava küsimuse kohta. Nii näiteks saaks inimene taotleda nii passi, juhi- kui kalastusluba ühest asutusest, mitte ei peaks kolme asutuse vahet jooksma. Praegu on planeeritud riigimajad kõikidesse maakonnakeskustesse, välja arvatud Tallinna ja Tartu, ning Ida-Virumaal on lisaks Jõhvile mõeldud ka Narvale.

Riigi- ja haldusreform on vastakaid tundeid tekitav teema, kuid muutused on vältimatud. Praegune valitsus mõtleb ka elule väljaspool Tallinna, et inimestel oleks soovi ja tahtmist teisteski piirkondades elu arendada ja paremaks muuta. Usun ja loodan, et elluviidav riigireform teeb õigeid samme, et inimene Võru-, Valga- või Põlvamaal tunnetab, et riik mõtleb ka tema peale, tuues vajalikud teenused talle tunduvalt lähemale.

Autor: Anneli Ott, riigikogu põhiseaduskomisjoni liige (Keskerakond)
Viimati muudetud: 27/04/2017 07:07:12