Küsitlus
Ilm täna
Võru
13°
Põlva
15°
Otepää
13°
Tartu
15°
Antsla
14°
Valga
15°
Räpina
15°
Tõrva
15°
Võru
14°
Põlva
15°
Otepää
13°
Tartu
16°
Antsla
14°
Valga
14°
Räpina
16°
Tõrva
15°
Võru
18°
Põlva
18°
Otepää
17°
Tartu
18°
Antsla
17°
Valga
17°
Räpina
18°
Tõrva
17°

Moisekatsi Elohelü avab Tähemõrsja

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Helilooja Erki Meister

Põlva kihelkonna rahvaviisidest on saanud tunniajaline muusikateos, mille autoriks on Erki Meister. LõunaLeht avaldab usutluse teose autoriga.

Oled ennegi kirjutanud Lõuna-Eestist pärit tekstidele seadeid ja suurvormilist muusikat, kasõi Peko sümfoonia – kust see seos meie kodukandiga on tekkinud?
Minu suhe Lõuna-Eestiga on mulle eneselegi üllatusena aastatega aina tihedamaks ja tugevamaks muutunud.
Ega mul ju endal säälpool juuri ei ole. Ma olen ikka pigem Läänemaa mees. Nüüd aga võin end veidi ka lõunaeestleseks pidada. Vähemalt mu võro ja seto keelest arusaamine on kindlasti keskmisest eestlasest parem.
Kõik sai alguse siis, kui hea sõber Aivar Piirisild tegi mulle ettepaneku kirjutada setokeelne pikem teos. Sealt edasi tulid juba Seto Sümfoonia Peko ja nüüd siis Tähemõrsja.

Milline on Sinu seos Moostega?
Mooste rahvamuusikatöötluste festival Moisekatsi Elohelü ehk teisisõnu Mooste Folk on mulle juba pikka aega väga südamelähedane ja armas.
See ainulaadne õhkkond, mis festivalil valitseb on see, mis mind on siia festivalile ikka tagasi toonud.
Ansambliga Miinus Seitse oleme käinud väga palju kordi, aga olen käinud ka teiste puntidega.
Mooste Folk on kodune, mitte liiga suur, hea kunstilise tasemega ja ta avab Suure Folgisuve.

Teos on kirjutatud Põlva kihelkonna rahvaviisidele – kuidas sai tehtud valik, milliseid tekste ja viise kasutada?
Rahvaviiside valimisel olid abiks Liivi Tamm ja Urmas Kalla, kes need Eesti Rahvaluule Arhiivist välja otsisid. Tekst on puhtalt Jakob Hurda üles kirjutatud Põlva kihelkonna rahvaluulest.
Kui hakkasin seda tööd tegema ja Tähemõrsja teksti rahvalaulude viisidega sobitama, olin algul ikka väga üllatunud, kuidas need omavahel sobisid. Muidugi panin omalt poolt palju juurde, aga see esialgne imeline sobivus oli väga muljetavaldav.

Kus Tähemõrsja sündis? – milline oli teie loomeprotsess?
Tähemõrsja kirjutasin põhiliselt eelmise aasta suvel Haapsalus. Aga see oli ainult algus. Töö on jätkunud tänaseni ja saab lõpule alles peale esiettekannete toimumist.
Teose loomisel mõtlesin ka Mooste festivali korraldajatele, sest soovin neid tänada – Tähemõrsja on kirjutatud Ülle Podekrati mälestuseks.
Millisele koosseisule on Tähemõrsja kirjutatud? Miks just selline valik?
Teos on loodud lähtudes printsiibist: säilitada algupärane rahvaluule ning rahvalaul ja tuua see tänapäeva helikeelde. Pillikoosseis on klassikaline keelpillikvartett, mõned puhkpillid, klaver ja hulk löökpille.
Pean märkima, et kõik pillimehed-naised on oma ala tipud Eestis. Olen ikka lugu pidanud barokiaja ühe tuntuma helilooja Marc Antoine Charpentieri ütlusest, et muusikas ei ole kunagi liiga palju kontraste, variatsioone ja üllatusi. Neid leiab ohtralt ka Tähemõrsjas.

Kuidas iseloomustad teose omandamist, mida see on andnud või õpetanud?
Ansamblile Miinus Seitse on töö selle oratooriumiga (ei eelistaks tegelikult sellist määratlust selle teose kohta, kuid paremat ka ei leidnud) olnud pikk ja põnev loominguline protsess. Pärast instrumentalistide liitumist on ainult põnevamaks läinud. Lauljad on igatahes saanud väga tõhusa võro keele ja rahvalaulude kursuse.
Kõike seda tahame Mooste Folgi esimesel päeval Folgikojas ka publikuni tuua.

LISAINFO
- 21. aprillil Mooste rahvamuusikatöötluste festivali Moisekatsi Elohelü avakontserdina kõlab Põlva kihelkonna rahvaviisidele- ja tekstidele loodud „Tähemõrsja“ esmaettekanne.
- Autor on helilooja Erki Meister, ettekandeid dirigeerib Lauri Sirp. Muusikalist osa kannavad ansambel Miinus Seitse ja instrumentalistid, kelleks on Arvo Leibur ja Kaidi Ugandi (viiul), Andreas Lend (tšello), Greten Lehtmaa (vioola), Kaspar Eisel (löökpillid), Kalle Klein (saksofon, flöödid) ja Helen Põldmäe (klahvpillid).
- Tähemõrsjas on 16 osa ning iga osa kannab endas kas üht või mitut rahvaviisi.
- Teose sõnaline osa pärineb Jakob Hurda 19. sajandi keskel kogutud rahvaluulekogumikust „Vana Kannel“, peamiselt on kasutatud Põlva kihelkonnast kogutud Tähemõrsja lugusid, samuti Suure Tamme lugusid.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 20/04/2017 13:13:26

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia