Küsitlus
Ilm täna
Võru
13°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
12°
Antsla
13°
Valga
14°
Räpina
14°
Tõrva
14°
Võru
17°
Põlva
18°
Otepää
17°
Tartu
17°
Antsla
17°
Valga
17°
Räpina
18°
Tõrva
17°
Võru
16°
Põlva
16°
Otepää
15°
Tartu
16°
Antsla
16°
Valga
17°
Räpina
17°
Tõrva
16°

Põllumehed võivad enam kui kahest miljonist ilma jääda

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Küsimustele vastasid Marika Parv, Võrumaa talupidajate liidu juhatuse esimees Ivar Rosenberg, Helir-Valdor Seeder ja Eestimaa talupidajate liidu juhatuse liige Kalle Liebert. Fotod: Aigar Piho / Võrumaa talupidajate liit

Hiljuti peetud talupidajate liidu aastakoosolekul said kohaletulnud teavet põllumajanduspoliitikast, maaga seonduvatest kitsaskohtadest, põllumeeste raha oletatavast liigutamisest ja paljust muust.

Riigikogu maaelukomisjoni esimees Helir-Valdor Seeder (IRL) ütles nädal tagasi Võrumaa talupidajate liidu aastakoosolekul, et Euroopa Liidus on ühtne põllumajanduspoliitika ja seda ei tee rahvusriikide parlamendid.

„Viimaste otsustada on kriisiabi maksmine. Meie põllumehed saavad top-up-raha aasta lõpul kätte. Usun, et mingil kujul jätkub top-up ka Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil,” rääkis ta. Euroopa Liidu uus eelarveperiood algab 2020. aastast.

Juba nüüd tehakse uueks perioodiks kokkuleppeid ning selleks, et Eesti saaks erisusi, peavad meie esindajad läbirääkimistel leidma liitlasi. „Ministrist sõltub läbirääkimistel väga palju, sest valdav osa läbirääkimistest toimub Euroopa Liidu riikide põllumajandusministrite nõukogus,” täpsustas Seeder.

Teine osa läbirääkimistest käib komisjonis, kus töötavad ametnikud, seejärel arutavad küsimusi ministrid ja ametnikud ning lõpliku sõna ütleb Euroopa Nõukogu. Eestil on Brüsselis kaks põllumajandusküsimustega tegelevat ametnikku, kes ei mängi põllumajanduspoliitika kujundamisel rolli.

Maa hinnast, viljakast põllumaast ja rohumaast

Seeder ütles, et maa müümine Eestis veel katastroofilises seisus ei ole. Põllumaa koondub esmalt suurtootjate, seejärel väliskapitali kätte. Metsamaad on meil väliskapitali käes rohkem kui põllumaad.

Tema sõnul pidurdavad kõik riigid mitmesuguste bürokraatlike takistustega välismaiste investorite maaostmist ning eelistavad kohalikke. „Riigil on maa omamine nii strateegiline kui ka julgeolekupoliitiline küsimus,” täpsustas Seeder. Ta lisas, et valitsus peab samuti mõtlema sellele, mil viisil eelistada kohalikke maa ostmisel.

Kõneldes maa hinnast tunnistas Seeder, et 2001. aastast ei ole Eestis maa korralist hindamist tehtud.

Kui praegu kehtestataks maale turuhind, tõuseb selle maksumus kuus kuni üheksa korda. Põllumehed ei ole suutelised nii suurt maamaksu tasuma. „Omavalitsused on maamaksu tõusust väga huvitatud, sest nad saavad sellest tulu,” märkis ta.

Meie metsamaa on metsaseadusega väga hästi kaitstud. Kui mets võetakse maha, jääb maa ikkagi metsamaaks.

Paraku ei ole Eestis kaitstud viljakat põllumaad, mis on tegelikult taastumatu ressurss. „Viljaka põllumaa kaitsmise seaduse eelnõu on alles ministeeriumis,” teadis Seeder.

Kolmas maaga seonduv kitsaskoht puudutab rohumaad. Euroopa Liit tahab, et säiliks looduslik mitmekesisus, ning seetõttu ei tohi liiga palju maad üles harida.

Püsirohumaa hulk vähenes meil kaks aastat tagasi. „Sellele järgnevad sanktsioonid ja kohustus rohumaad taastada,” ütles maaelukomisjoni esimees.

Põllumeeste raha Torile?

Seeder tunnistas, et on vastu põllumeestele ette nähtud investeeringute realt 2,4 miljoni euro suunamisele Tori hobusekasvatuse kompleksi kordategemiseks.

„Selle taastamiseks peab olema idee, kuid ma ei ole veel äriplaani näinud. Eestis on rohkem ohustatud tõugu hobuseid, kui seda on tori hobused. Leian, et valitsus peab ajaloolis-kultuuriliste objektide korrastamiseks riigieelarvest raha leidma, mitte kasutama selleks põllumeestele investeeringuteks ette nähtud raha,” põhjendas ta vastuseisu.

Seederi sõnul on selline lahendus ebaõiglane rahastamismudel, sest lisaks rahale soovitakse anda Torile ka hooned, maa ning 500 hektarit metsamaad koos metsa kasutamise õigusega.

Nii praegune maaeluminister Tarmo Tamm (Keskerakond) kui ka üle-eelmine, Urmas Kruuse (Reformierakond) on seda meelt, et anda Torile üle kahe miljoni põllumeestele ette nähtud raha.

Mõni aeg tagasi esines minister Tamm Võrumaa talunikele ja ütles, et lamba- ja kitsekasvatajad ei saa enam toetust, sest nende arvukus on suurenenud. „Arvukuse kasv ei näita seda, et sektor ei vaja toetust. Lambakasvatuses ei ole meil ju villa- ega lihatõugu välja kujunenudki,” sõnas Seeder.

 

KOMMENTAAR

MARIKA PARV, Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht:

„Maa rendi ja müügi hindu kerivad üles meie nii-öelda võimekad põllumehed, kes ennast ühes valdkonnas tegijateks peavad. Nende eesmärk on maa iga hinna eest endale saada, tihti ei vali nad vahendeid, mis hinnaga maa teiste käest ära võetakse. Kohati on rendihinnad tõusnud 240 euroni hektarilt.

Võrumaal on väga tublisid põllumehi, kes rendivad maad, kuid kahjuks ei suuda nad enam oksjonitel toimuvaga kaasas käia.

Soov eraldada 2,4 miljonit eurot Torile näitab suhtumist põllumajandustootjatesse: üks väike kindel seltskond võib saada soodsamatel tingimustel investeeringutoetust. See raha tahetakse ära võtta teiste põllumeeste taskust ning eraldada konkurentsivabalt hobusekasvatajatele. Kuid ka maaelu mitmekesistamise meetmest võib Tori saada 200 000 eurot.

Kui ühel põllumajandusettevõttel on võimalus saada 500 000 eurot toetust, siis Tori võib saada tublisti üle kahe miljoni euro. Siit kerkib ka küsimus, milleks siis üldse kõigile nõuded, kui üks väike seltskond võib saada suure eelise.”

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 13/04/2017 06:52:39

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia