Kunstiringis käib juhendaja Epp Metsaluige (seisab) sõnade järgi täpne töö. Fotod: Mari-Anne Leht

Mõistagi käivad vanemad inimesed päevakeskuses seltskonna, huvitavate ettevõtmiste ning omanäoliste asjade valmistamise eesmärgil. Nii on see ka Põlva päevakeskuses, kus käivad koos eakad ja puuetega inimeste koja liikmed.

On teisipäev ja kunstiringi aeg. Selle ringi liikmed käivad koos kaks korda kuus. „Täna õpime nõude kaunistamist salvrätikuga. Iga osaleja kaunistab kaasavõetud taldriku või kausi välimise põhja,” tutvustab juhendaja Epp Metsaluik.

Esmalt tuleb salvrätikult lilleõis või õied ettevaatlikult kätte saada, nõu alla kleepida, juuksefööniga kuivatada ning kes soovib, kaunistab ääred kontuurpliiatsiga. Siis kaetakse akrüüliga ning kõige lõpuks pihustatakse veekindla lakiga üle, et nõu ikka pesta saaks. Kuid niimoodi kaunistatud nõu ei tohi pikaks ajaks vette jätta, sest siis on kaunistus kadunud.

Kunstiringis osalejad on joonistanud mitmesuguseid pilte, teinud kingakarpidest käsitöökarpe ja isegi puidust karbist tööriistakarbi. Viimase kaant ilmestavad vanad ukse- ja mutrivõtmed ning seda karpi sobib kinkida töötoas askeldada eelistavale mehele.

Kunstiringi kõrval on päevakeskuses veel kuus ringi: laulu-, kantri-, seenioride segatantsu-, käsitöö-, ravivõimlemise ja kangakudumise ring. Viimase tarvis on omaette ruumis mitu kangastelge.

„Siin saan tunda tööst ja selle tulemusest rõõmu,” ütleb kunstiringis käiv 76-aastane Malle Metsis.

Temast aasta noorem Milvi Ojavere lausub, et kunstiringis osalemine on talle andnud ka arusaamise, milline värv millisega kokku sobib. „Seltsis olemine ja tegemine on samuti väga oluline ja me saame üksteisega muljeid vahetada,” sõnab Milvi.

Ringitoa otsaseinal on hall lehtedeta puu kujutisega villane vaip, millel naised vastavalt aastaajale vahetavad kaunistusi. Kevade saabudes asetavad nad okste külge oma heegeldatud lilleõied, sügisel värvilised lehed, talvel lumehelbed ja vilditud linnukesed jne.

Oskavad piskuga hakkama saada

Milvi veedab tavaliselt igal argipäeval päevakeskuses kolm-neli tundi, sest kunstiringi kõrvalt koob ta ka vaipa ning käib käsitööringis. „Majas on söökla, kus käin lõuna ajal söömas,” märgib ta.

Taimi Lihtsa on Milviga üheealine, kuid päevakeskuses käib ta teist aastat, peale abikaasa surma.

Üksi kodus päevi mööda saata pole kuigi mõttekas, seda enam kui on, kuhu minna.

„Siin on väljakujunenud tavad: päevaküsimusi arutatakse koos, nii nagu ka sünnipäevi peetakse ühiselt ja tullakse loenguid kuulama,” loetleb Lihtsa, kes ringidest osaleb vaid kunstiringis. „Olen saanud huvitavaid asju valmistada ja ka põnevaid asju teada, nagu erinevast materjalist karpide kaunistamine,” märgib ta.

Siin on korraldatud isegi eakate moedemonstratsioone, milleks kõik käsitööringis osalejad otsisid oma kapist kaunimad riided välja, et neis publiku ees muusika saatel kõndida.

Küsimusele pensionäri elu kohta praeguses Eestis vastab Lihtsa, et saab hakkama, sest elab omas majas. Tõsi, maja vajab ikka aeg-ajalt kohendamist.

Malle Metsis lisab, et kuna eakad on harjunud kindla summaga elama, saavad nad hakkama ega virise.

Meelde jäänud loengutest nimetavad nad viimast, kus neile kõneldi suhtlemisest dementsega.

Loengutest ekskursioonideni

Põlva pensionäride päevakeskus on tegutsenud 19 aastat ja sama palju aega on seda juhatanud Anne Nook.

Keskus on Põlva valla munitsipaalasutus ning ringides, üritustel ja loengutes käimine on valla eakatele tasuta.

Päevakeskuses käib üle 300 eaka peamiselt Põlva vallast. „Neist käib ringides 170 naist. Mehi on meil ligi 30, kuid nemad pakuvad ise, keda soovivad kuulata ja kuhu sõita ekskursioonile,” kõneleb Nook. Ta lisab, et naisi huvitavad tervise-, Hiina meditsiini, tervisliku toitumise ja haiguste ennetamise teemad, mehed eelistavad poliitika- ja majandusloenguid.

Meeste soovil on juhataja kutsunud päevakeskusse kõnelema Põlva vallavanema Georg Pelisaare, praeguse maaeluministri Tarmo Tamme, riigikogulased Inara Luigase, Enn Eesmaa, Meelis Mälbergi jpt. Põlva vallast on käinud ka spetsialistid kõnelemas sotsiaaltoetustest, valla arengusuundadest jne.

„Koos tähistame vanavanemate, eakate-, hingede-, naiste- ja vastlapäeva, jõule ja kevadpüha. Mullu esitati kaheksa tublit vanavanemat, tänavu kutsume taas üles esitama tunnustamiseks tublisid vanavanemaid. Naistepäeva tähistame selle pärast, et kõik naised ei ole emad,” räägib Anne Nook.

Hingedepäeval kõneleb kirikuõpetaja ja esinevad muusikud, et lahkunuid koos mälestada. Kevadpidu on ka üks oodatuimatest, sest peale seda algab seenioridel suvepuhkus. Tavakohaselt on maikuus avatud kõigile käsitöö- ja kunstinäitus esemetest, mida eakad on sügisel ja talvel majas meisterdanud.

Vanematel inimestel on võimalus koos midagi teha väga oluline, kuid sama tähtis on, et nad saavad paar kordagi aastas kodukohast kaugemale.

„Igal aastal korraldame ekskursiooni, paar korda oleme käinud Lätis, mullu Võrumaal, tänavu sõidame Järvamaale. Ma ei liialda, kui ütlen, et päevakeskuse inimestega oleme teinud Eestile tiiru peale,” räägib juhataja. Ta lisab, et tänavu käidi koguni kahe suure bussiga, kokku sada inimest, Eesti Rahva Muuseumis.

Mehed on lisaks käinud riigikogus ja Ida-Virumaal asuvas kaevanduses.

Päevakeskus on eakale vajalik

Päevakeskuses saab pesu pesta ja duši all käia, sest vastavad ruumid ja pesumasinad on olemas.

Kui mõni huvipakkuv saade jäi telerist nägemata, vaadatakse see puhketoas ära. Samas saavad huvilised ka ajalehti ja ajakirju lugeda.

Juhataja ütleb, et päevakeskuses käib inimesi väga erinevatelt elualadelt: endised õpetajad, raamatupidajad, lihtsaid töid teinud jne. Noorim on 55, vanemad 90-aastased.
Päevakeskuse töötajad osutavad koduhooldusteenust enam kui 40 eakale, kellel on raske kodus hakkama saada.

Nook sõnab, et päevakeskus on eakale väga oluline koht, kuhu ka need, kes siiani veel ei ole päevakeskusse teed leidnud, peaksid tulema, sest üksi nelja seina vahel istumine muserdab inimest.

„Siin saavad kõik oma mured ära rääkida ja teisi kuulata. Paljud on leidnud siit omale sõbranna või lausa sõpruskonna. Olen siin töötatud aastate jooksul õppinud tundma väga palju toredaid ja huvitavaid inimesi,” julgustab Anne Nook neid kodus olijaid, kellel tervis lubab, päevakeskusse tulema.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 13/04/2017 06:45:30