Riigihalduse minister Mihhail Korb. Foto: Põlva maavalitsus

Rääkides riigiasutuste pealinnast välja viimisest, ütles riigihalduse minister Mihhail Korb, et vastavalt kokkuleppele peab igasse maakonnakeskusesse tulema vähemalt 30–50 töökohta. Põlva maavanema Igor Taro sõnul on aga tõsiasi see, et võimalikest ümberpaiknejatest eelistab enamik Tartut ja Kagu-Eestisse ei soovi keegi tulla. „Seda on riigihalduse minister ka välja öelnud,” tõdes ta.

Eelmise nädala kabinetinõupidamisel arutas valitsus avaliku sektori tuhande töökoha Tallinnast välja viimise plaani, mis puudutab umbes 40 riigiasutust. Iga ministeerium esitas oma haldusala kohta ise ettepanekud ja koordineerib ka töökohtade üleviimise korralduslikku tegevust. Täpse tegevuskava esitavad ministeeriumid valitsusele mais.

„Valitsuse eesmärk on suurendada riigiasutuste kohalolekut üle Eesti ning muuta piirkondade tööturgu mitmekesisemaks,” ütles riigihalduse minister Mihhail Korb (Keskerakond). „Seni oleme harjunud, et Tallinnast väljaspool on eelkõige need riigitöötajad, kes pakuvad elanikele otsest teenust. Tehnoloogia ja e-teenuste areng võimaldab ka nn tagatoa ametnikel töötada ning elada endale meelepärases piirkonnas üle Eesti.”

Töökohti, mis pealinnast teistesse linnadesse ja valdadesse viiakse, vajavad näiteks need inimesed, kes kaotavad töö maavalitsuste likvideerimisel ja omavalitsuse liitumisel, vahendas „Aktuaalne kaamera”.

Korbi sõnul jõuavad uued töökohad ennekõike maakonnakeskustesse. „Vastavalt kokkuleppele peab igasse maakonnakeskusesse tulema vähemalt 30–50 töökohta,” ütles minister uudistesaates.

Maavanem: see ei ole väga tõsine jutt

Millised riigiasutused Kagu-Eestisse kolivad, pole avalikkusele veel täpselt teada antud. Tasub meenutada, et kui veebruari keskel lekkis ajakirjandusse riigiasutuste esialgne kolimisplaan (mis oli Kagu-Eesti jaoks äärmiselt roosiline), siis selle järgi peaksid Võrru, Põlva ja Valgasse kolima keskkonna ja metsandusega seotud riigiasutused.

„Ajakirjandusse lekkis poolteist kuud tagasi lihtsalt kellegi mõttevälgatus, mitte reaalselt töös olev plaan. See oli visand riigihalduse ministri valitsemisalast, mida polnud jõutud teistele ministeeriumidele isegi näidata,” ütles Põlva maavanem Igor Taro (IRL) LõunaLehele. „Eks seal maakondliku jaotuse mõttes mingi loogika oli, kuid nüüd on riigihalduse minister hakanud kõnelema mingist 20–50 töökohast maakonna kohta. See ei ole väga tõsine jutt.”

Taro selgitas, et kui Põlvamaalt tõmmatakse maavalitsusega kokku umbes 25 kohta, aga asemele tuleks 20, siis see on tema sõnul samm tagasi – järjekordne töökohtade üleviimine Tartu või Tallinna. „Eesmärk peaks olema vastupidine: töökohad maale tagasi!” märkis Põlva maavanem.

„Ilmselt algne uitmõte teistele ministeeriumidele ei sobinud või ei suutnud riigihalduse minister seda kaitsta, sellepärast polegi tänaseni kinnitatud plaani ametlikult avalikustatud,” lisas Taro. „Tõsiasi on see, et võimalikest ümberpaiknejatest eelistab enamik Tartut ja Kagu-Eestisse ei soovi keegi tulla – seda on riigihaldusminister ka välja öelnud. Riigihalduse teemadega pole võimalik tegeleda ainult vabatahtlikkuse põhimõttel. Kui ministril pole julgust oma plaan maksma panna, siis jääb see asi ametnike mugavuse tõttu tegemata.”

Ministeeriume ei kolita

Töökohtade viimisel maakonnakeskustesse olid fookuses eelkõige keskvalitsuse asutused, kus eelmisel aastal töötas ligi 55 000 inimest, neist 45 protsenti Tallinnas. Piirkondadesse hakatakse viima eelkõige neid töökohti, millel igapäevase töö korraldus ei sõltu asukohast. Pealinnast ei plaanita välja viia põhiseaduslikke institutsioone, ministeeriume ning pealinna ja lähiümbruse elanikele ja ettevõtetele teenuseid pakkuvad asutusi.

Näiteks maaeluministeerium plaanib pealinnast välja viia 50 töökohta. Maaeluminister Tarmo Tamme (Keskerakond) sõnul on tervitatav Tallinna-kesksuse hajutamine ja töökohtade pealinnast välja viimine, mis kindlasti elavdab maaelu. Minister viitas, et maaeluministeerium on teistele ministeeriumidele eeskujuks, kuna juba praegu on Tallinnas kõige vähem allasutusi.

Mihhal Korb ütles, et plaani koostamisel võeti arvesse kolme olulist aspekti: avalike teenuste kvaliteet peab säilima, ümberkorralduste maksumus peab jääma mõistlikkuse piiridesse ning konkreetses piirkonnas peab olema eeldusi vajalike töötajate leidmiseks.

Töökohti hakatakse suuremalt jaolt piirkondadesse viima juba konkreetses linnas asuva riigiasutuse harukontorit laiendades või tuuakse asutus osaliselt, näiteks terve üksus, uude asukohta. Harukontori laiendamise lahendust on varem kasutanud näiteks Riigi Tugiteenuste Keskus, millel on kontorid lisaks Tallinnale Tartus ja Viljandis.

Rahandusministeeriumi teatel selgitab ja analüüsib Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koos iga ministeeriumiga kõigepealt kinnisvaravõimalusi konkreetse piirkonna maakonnakeskustes ja linnades, arvestades töökohtade loomiseks vajalikke tingimusi. Seejärel teeb RKAS ettepanekud töökohtade paigutamiseks piirkondades nii, et see asutuse tegevust võimalikult vähe pärsib. Sealjuures püütakse leida võimalusi paigutada erinevad riigiasutused ühte hoonesse, et tekitada asutuste vahel sünergiat. Seejärel saavad asutused hakata ette valmistama töökohtade üleviimist, mis plaanitakse lõpule viia 2019. aastaks.

LISALUGU

Miks on vaja riigiasutusi kolida?

Peamine probleem on ääremaastumine, mis tähendab inimeste, ettevõtete ja teenuste liikumist suurematesse keskustesse ja pealinna (lisaks välismaale liikumine ning rahvastiku üldine vähenemine).

Riigireformi raames viiakse ellu maavalitsuste reform ja haldusreform, mille tõttu võib paratamatult väheneda töökohtade arv maakondades veelgi, see omakorda võib süvendada ääremaastumist. Töökohtade pealinnast välja viimine on oluline lahendus negatiivsete mõjude tasakaalustamiseks.

Töökohtade pealinnast välja viimise eesmärki – töökohtade kättesaadavus regioonides – täidab kõige enam töökohtade viimine kõikidesse maakonnakeskustesse.

Regionaalarengu strateegias on kokku lepitud, et avaliku sektori töökohtade puhul ei jälgita ainult majanduslikke kaalutlusi, vaid lähtutakse muu hulgas regionaalse hajutatuse põhimõttest.

Allikas: tegevus- ja ajakava töökohtade pealinnast välja viimiseks 2017–2019

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 30/03/2017 09:43:05