Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

„Vald müüs maja maha, aga urn ikka matmata”

Foto on illustratiivne. Foto: internet

Lähedasteta vanainimene suri ning vald hakkas tema matuseasju korraldama. Memme elukoht, maja, jäi vallale. Surnukeha tuhastati. See kõik juhtus 2011. aastal. Kahe aasta pärast müüs vald maja maha, kuid urn tuhaga on siiani matmata. „Uskumatu lugu! Kuidas nii saab?” küsib vallaelanik, kel on häbi säärase asjaajamise pärast. „Vald müüs maja maha, aga urn ikka matmata.” Mida ütleb surnumatja? Aga valla sotsiaalnõunik?

Mul on häbi Eesti riigi pärast! Ma olen hämmingus!” ütles LõunaLehele juhtunust teada andnud Kanepi valla elanik, kes palus anonüümsust ja sestap oma nime ajaleheveergudel näha ei soovi.

Ta elas Soodoma külas,” jätkas põlvamaalane, kelle sõnul suri nende hea tuttav Hildegard ligi kuus aastat tagasi. „Lappasin vanu vallalehti ja märkasin surmakuulutusest täpset surmadaatumit: 20. mai 2011.”

Matuseasju hakkas korraldama Kanepi vallavalitsus, kuna memmel teadaolevalt sugulasi ega lähedasi ei olnud, kes oleks seda teinud. „Tal ei olnud omakseid ning asjaajamine jäi valla korraldada. Inimene tuhastati. Nüüd hakkasin hiljuti huvi tundma, kas urn on maha maetud. Olen kõik need aastad Kanepi kalmistul käinud ja vaadanud siit-sealt, aga ühtegi värsket haudu ei ole märganud. Siis ühel kohtumisel tuli see juhuslikult jutuks ja tuligi üllatuslikult välja, et urni ei olegi maetud. See oli šokk!” rääkis vallaelanik. „Maja oli aega müüa ja tolle eest raha võtta, aga matmiseks ei ole aega olnud. See on küll imelik. Juba kuus aastat saab täis! Miks ei ole ikka veel maetud? Juba ammu oleks pidanud rahus mulla all olema.”

LõunaLeht pöördus kommentaari saamiseks ka Kanepi valla poole. „Vastuseks Teie kirjale annan teada, et ei ole seadust, mis annaks urni matmiseks kohustusliku tähtaja, ning maja on müüdud 21.08.2013. a Kanepi vallavolikogu otsusega nr 29 alghinnaga 10 000 eurot,” teatas sotsiaalnõunik Tiia Urm. Vastuseta jäävad küsimused, miks on urn siiani matmata ning kus urn siiani on seisnud.

LõunaLeht kirjeldas juhtunut ka surnumatjale, leinatalituste läbiviijale Tartus ja Võrus. „Hea tava kohaselt maetakse urn surnuaeda või puistatakse tuhk urnist välja lahkunu soovide kohaselt,” ütles Jüri Pallo, kes on olnud ka EELK Kanepi koguduse diakon, aseõpetaja ja õpetaja.

Kadunukese tuhaurni pikemaajaline hoidmine matmata on vabandatav vaid üksikutel põhjustel,” lisas ta. „Esiteks: lahkunu lähedased viibivad kaugel, ei saa osaleda matusel. Teiseks: lahkunul jääb alles lesk, kes soovib abikaasa tuha koos temaga matta, kui tema sureb kunagi. Näide olemas. Põlvamaal mees tuhastas naise 1994. aastal. Tuhaurni hoidis magamistoas, kuni 2015 ise suri ja koos maeti.”

Valla käitumine on arusaamatu,” lisas matusekõneleja. „Kas lahkunul on olemas matuseplats, kuhu on maetud tema lähisugulased, omaksed? Kui on, siis urni matmine perekonna rahupaika ei tohiks olla ületamatu probleem. Mis iganes põhjused sellel „urnisaagal” on, leian, et vallal on mõistlik surnu enne maha matta, kui haldusreform selle vallagi ära kaotab. Kes siis selle õnnetu urni matab?”

Autor: Lõunaleht
Viimati muudetud: 23/03/2017 09:44:20

Lisa kommentaar