Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Looduskaitsjad: Nursipalu polügooni arendus ohustab loodust

Praegu on käsil Keretü looduskaitseala loomine, mis jääb Nursipalu harjutusvälja territooriumile. Fotod: Maarius Suviste

Täna, kui riigikogu riigikaitsekomisjon külastab väljasõiduistungil Nursipalu polügooni, korraldab kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks meeleavalduse nii Nursipalu harjutusvälja värava juures kui ka Tallinna piiril Mõigus, et seista põlismetsa ja kaitsealuste liikide säilimise eest polügoonile jääval alal, kuhu keskkonnaministeeriumil on kavas luua Keretü looduskaitseala.

Kodanikuliikumise Eesti Metsa Abiks (EMA) koordinaator Linda-Mari Väli ütles, et täna osaleb Võrumaal Nursipalus aktsioonis 10–20 looduse käekäigu pärast muret tundvat inimest.

„Meil ei ole plaanis mitte niivõrd suurt aktsiooni teha, kui anda teada, et me jälgime seda protsessi,” sõnas Väli.

Kaitseministeeriumil on plaan Nursipalu polügooni arenduse tarbeks raiuda ja raadata peaaegu kahe ruutkilomeetri suurune maa-ala kavandatava Keretü kaitseala kõrval. Lisaks on plaan kuivendada Keretü sood. Kõik see jääb Nursipalu harjutusvälja alale. Kui suures mahus maaparandustöid tehakse, selgub käimasolevate projekteerimistööde käigus.

Põlismetsa asemel on kavas rajada teedevõrk, kus hakkaksid sõitma sõjaväemasinad. Kaitseminister Margus Tsahkna on hiljuti öelnud, et Nursipalu polügoon tuleb igal juhul valmis ehitada, olgugi et keskkonnamõjude hindamine on alles pooleli.

Ühemõtteliselt vastu

EMA aktivistid seisavad vastu Keretü haruldast loodust jäädavalt kahjustavale sõjalisele õppetegevusele. Linda-Mari Väli kinnitas, et nad on üsna ühemõtteliselt kaitseministeeriumi arendusprojekti vastu.

„Kui miinipildujad harjutusväljale tulevad, siis paljud kaitsealused liigid lahkuvad,” nentis ta. „See loodus on väga eriline. See on üks osa Eestist, mida kaitsevägi peaks kaitsma.”

Ta on arvamusel, et esimesena lahkuvad merikotkad ja metsised, kelle pesadest miinid plaanide järgi sõna otseses mõttes peaksid üle lendama hakkama, sest tegu on häirimise suhtes väga tundlike liikidega.

Olgu lisatud, et praegu on Nursipalu harjutusväli ikkagi peamiselt metsane ala. Mures ollaksegi seepärast, et suur lahmakas elurikast põlismetsa on kavas raiuda vahelt välja ja kuivendada sood, kuigi ministeerium ütleb, et kogu kõne all oleval maalapil ei tehta kindlalt lageraiet.

Kõnealusele alale jääb 47 kaitsealust liiki, peale eespool nimetatud lindude ka taimed, nagu vööthuul-sõrmkäpp, laialeheline neiuvaip, roomav öövilge, suur käopõll, ungrukold jt.

Linda-Mari Väli lisas, et keskkonnaaktivistidena pole nende soov kõigele kätt ette panna ja nad näiteks ei seisa selle eest, et juba senised harjutused Nursipalus lõpetataks, küll aga ei saa nad nõustuda miinipildujate toomisega.

„Ilmselgelt on alternatiive, mida kaaluda,” sõnas Väli. „Praegu jääb mulje, nagu mingit muud võimalust poleks. Ministeeriumil on see nagu kinnisidee.”

Kaitseministeeriumist on kaitseaktivistideni jõudnud info, et nad tunnistavad looduskaitsevajadust, aga plaani pole võimalik enam muuta. Kahtlusi tekitab neis ka keskkonnamõjude hindamine (KMH), mis on alles pooleli, samal ajal kui otsus polügooni intensiivistamiseks on juba tehtud. Samuti teeb ettevaatlikuks tõik, et KMH on tellinud ministeerium ise. Linda-Mari Väli arvab, et KMH tulemused võivad tulla tellijale soodsad.

Pika vinnaga probleem

Sõmerpalu ja Rõuge vallas asuval Nursipalu harjutusväljal ehk rahvakeeli polügoonil käib sõjaline harjutustegevus juba palju aastaid. Vabariigi valitsus andis selleks loa aastal 2001 ning 2008 asutati valitsuse korraldusega 3134-hektarine Nursipalu harjutusväli. Sama kaua on kohalikud elanikud võidelnud oma õiguste eest – näiteks kaasneb sõjaliste harjutustega ebatavaliselt suur müra. Loodushuvilised vaatavad teemat oma vaatevinklist.

Aastate jooksul on käinud eriti just Rõuge kandi rahvaga kohtumas palju kaitseministreid. Ala arendamise teema oli vahepeal päevakorralt maas, kui ministriks oli Sven Mikser. Ent just IRLi poliitikud on varem silma torganud Nursipalu intensiivsema arendamise sooviga ja seda liini jätkata paistab soovivat ka praegune IRLi kuuluv minister Tsahkna.

Kaitseministeeriumi keskkonna ja planeerimise nõunik Tuuli Vors ütles, et ei saa väita, justkui seisaks harjutusvälja arendamine kohalike elanike vastuseisu taga, vaid pigem on seda pärssinud asjaolu, et pole saadud kokkuleppele Rõuge vallavalitsusega (viimane esindab aga teatavasti Rõuge valla rahvast).

Tema sõnul korraldas Turu-uuringute AS 2011. aastal kohalike elanike seas küsitluse, mille tulemuste põhjal 81% piirkonna elanikest ei tunne, et harjutusväli nende elukorraldust mingilgi määral häiriks ning ühtlasi ei tunne nad ka erilist huvi selle tuleviku vastu. Järgmine avalik arutelu kohalike elanikega toimub tänavu pärast KMH aruande avalikku väljapanekut.

Tuuli Vors lausus, et alternatiivi Nursipalu harjutusväljale ei ole ja ainus võimalus on mitte harjutada, mis ei ole aga mõeldav.

„Nursipalu harjutusvälja asukoht on ainus tõsiselt võetav võimalus Lõuna-Eestis militaargeograafilise asukoha tõttu, kuna selle ümbruses paiknevad olulised väeosad,” sõnas ta.

Arendusse 200 miljonit eurot

Vors lausus, et Nursipalu harjutusvälja arendamine on viibinud ja see on kaasa toonud üha suurenevaid probleeme kaitseväe väljaõppes ning on ka praegu suurimaks arengutakistuseks 2. jalaväebrigaadi edasisel arendamisel. Ta lisas, et 2. jalaväebrigaadi arendamisse on riik praeguseks investeerinud 100 miljonit eurot ning sama suure summa ulatuses on lähiaastatel plaanis veel lisaarendusi.

„Meie kohus on tagada, et Eesti sõjalist kaitsmist harjutavatel inimestel – 2. jalaväebrigaadi ajateenijatel, tegevväelastel, Lõuna-Eesti kaitseliitlastel ja politseinikel – kokku rohkem kui 3000 mehel ja naisel –, oleks loodud võimalused oma kodukandi kaitsmist harjutada ja teha seda kodukandis, mitte Eesti teises otsas, kus maastik on tunduvalt teistsugusem,” sõnas Tuuli Vors.

Praegu on käsil Keretü looduskaitseala loomine, mis jääb Nursipalu harjutusvälja territooriumile. Kavandataval kaitsealal asub 12 püsielupaika ja üheksa vääriselupaika. Hääbumine ohustab neid just loodusmaastiku muutmise ja killustamise tõttu. Sellest, millised lootusväärtused alal täpsemalt asuvad, saab lugeda 2013. aastal Säästva Eesti Instituudi tehtud ja keskkonnaameti tellitud eksperdihinnangust Keretü soo ja seda ümbritsevate koosluste kaitse alla võtmise põhjendatuse ettepanekule.

Looduskaitseseaduse järgi ei ole keskkonnaministeeriumil kohustust lähtuda kaitsealade projekteerimisel-planeerimisel riigikaitseliste objektide arendusplaanidest, vaid annab õiguse peatada mõne muu arendusobjekti menetlus ajaks, kui kaitseala luuakse. SA Keskkonnaõiguse Keskuse esindaja Siim Vahtre on seisukohal, et Keretü kaitseala loomisel ja Nursipalu harjutusvälja arendamisel on toimitud vastupidises järjekorras.

Ministeerium toetab kaitseala rajamist

Tuuli Vors kaitseministeeriumist aga kinnitas, et ministeerium toetab Keretü looduskaitseala rajamist. Keretü planeeritav looduskaitseala asub riigimaal, mida valitseb kaitseministeerium. Riigimetsa majandab seal RMK.

„Looduskaitsealuste liikide kaitseks kehtestatud seadused, reeglid ja piirangud, sealhulgas müra- ja liikumispiirangud, kehtivad ka Nursipalu harjutusvälja arendamisel ja väljaõppe korraldamisel,” kinnitas Vors.

Ta lisas, et Nursipalu harjutusvälja pole plaanis laiendada, vaid seda arendada olemasolevates piirides. Arenduse tulemusel peaks tulevikus saama Nursipalus harjutada tankitõrjet ja miinipildujatest laskmist.

Samas on Kirde- ja Põhja-Eestis juba olemas alad, kus saab miinipildujast laskmist harjutada.

„Sealsed harjutusväljad on juba niigi täielikult koormatud selles piirkonnas asuvate üksuste, samuti liitlasüksuste poolt,” põhjendas Vors, miks sinna harjutama minna ei saa.

„Nii et Lõuna-Eesti üksustel on ainumõeldav harjutada ikka siinsamas, mitte sõita ühepäevaseks laskeharjutuseks terve päeva Eesti teise otsa, et siis jälle terve päev tagasi tulla. Ühe päeva asemel kulutatakse kolm, meeletust kütusekulust rääkimata,” lisas Vors. „Väga palju annab Nursipalu arendamine juurde just kaitseliidu Lõuna-Eesti üksuste vabatahtlikele, kellel on oma igapäevatöö ning kes riigikaitsesse saavad panustada vaid oma vabast ajast.”

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 23/03/2017 09:38:46

Lisa kommentaar