Misso kool. Foto: www.misso.edu.ee

Maakoolides on õpilaste vähenemine tavaline probleem, mistõttu aeg-ajalt kooliastmeid või koole suletakse. Misso vald oli hiljuti sunnitud tõdema, et sel sügisel enam õpilaste ja sellest sõltuva haridusrahastuse vähenemise tõttu samamoodi jätkata ei saa.

Misso kool, valla ainuke, on lasteaed-põhikool, kus lasteaia osas on praegu 21 last ja põhikooli kolmes astmes õpib kokku 23 last. Lisaks on koolil 12-kohaline õpilaskodu. Peale probleemi arutamist lapsevanematega otsustas vald kolmanda astme ehk 7.–9. klassi suvest sulgeda, samuti kaotatakse kulukas õpilaskodu.

Värske vallavanem ja sotsiaaltöötaja Mariliis Raidma kiitis lapsevanemaid, kes on muudatusse üllatavalt mõistlikult suhtunud. Kuigi otsust keegi ei taha, saavad kõik vajadusest aru. „Ega keegi südames ei toeta, aga põhimõte on see, et kui raha ei ole ja laste arv väheneb, siis me oleme leppinud sellega. Kõik on aru saanud. Samamoodi lapsevanemad ja lapsed, kõik kokkuvõttes said aru, et alternatiivi ei ole,” tõdes Raidma. Ta lisas: „Ega kunagi ei tea, kas mõned perekonnad kolivad kuhugi ära, seda ei saagi ette teada.”

Volikogu istungitel oli nii neid, kes otsisid mooduseid, kuidas mujalt kultuuri- ja koolikulude pealt kokku hoides säilitada üheksa klassi, kui ka neid, kes tõdesid, et praegune muudatus on nendes oludes parim variant. „Üks variant oli kool üheksaklassiliseks jätta ja muid vahendeid vähendada. Lapsevanemad ei olnud sellega nõus – et kooli kvaliteet läheks kõvasti alla, kui näiteks huvijuhti pole,” selgitas vallavanem.

„Seda loodavad ka lapsevanemad ise väga, et kool olgu pigem väiksem ja tugevam ning suudetakse rohkem ära teha. Eks me teeme tööd selle nimel, et kool edaspidi oleks atraktiivsem. Praegu on õpilaste ja õpetajate proportsioonid juba paigast ära. Mõnes mõttes tulevad ka sealt uued probleemid välja,” ütles Raidma.

Kooliastme kaotamisel lastakse sageli selles astmes juba õppivatel lastel see ära lõpetada, samal ajal enam uusi lapsi peale ei võeta. Missos polnud see aga õpilaste vähesuse tõttu võimalik ja nüüd tuleb ka praegustel 7.-8. klassi õpilastel leida transpordivõimalus ja uus kool, kus põhikoolitunnistus kätte saada. „Kuna meil on niikuinii liitklassid, siis rahaliselt ei oleks sellest kasu tulnud. See oli üks arutamispunkt, aga seda me ei toetanud,” täpsustas vallavanem.

Kooli jätkamine

Kas kool jääb ka vähemate õppeastmetega lapsevanematele atraktiivseks? „Kui meil 1. märtsil oli vallamajas lastevanemate koosolek, kus olid lasteaia- ja koolilaste vanemad, siis väga palju räägiti sellest, et oluline on, et algklassid oleks siin, 1.–4. klass. Aga otsustati, et pigem olgu kuus klassi, et need, kes seal praegu õpivad, ära lõpetaks ja muutus ei oleks nii järsk,” selgitas Raidma.

Kool kohe neljaklassiliseks muuta oleks ka lasteaia tõttu ennatlik. Võimalik, et see küsimus kerkib lähiaastatel uuesti, aga seda praegu ennustada ei saa. „Eks ole näha, mis tulevik toob. Me ei tea, kuidas ühinemine seda kõike mõjutab, kas rahvaarv suureneb või väheneb. Lapsi on peale tulemas. Lasteaias on kunagi viis-kuus last olnud ja praegu 21, mis on viimane piir, mida me suudame pakkuda,” kirjeldas ta.

Nii väikeses kogukonnas mängivad rolli ka peresisesed valikud. „Tahes-tahtmata on osa juba varem valinud Vastseliina kooli. Eks me saame eeldada, et nooremad lapsed lähevad õe või venna juurde, seda me ilmselt muuta ei suuda,” tõi Raidma näite.

Teisalt ollakse kodukoolis käimise nimel valmis ka ohvreid tooma. „Inimesed on mõistvad. Huviharidust on meil siin piirkonnas vähe, lapsed küll õpivad Misso koolis, aga käivad näiteks neli korda nädalas Võru linna. Kui tahetakse, on kõik võimalik,” rõhutas ta.

Tule maale?

Koolil on 2008. aastal ehitatud moodne koolimaja, ehitamise ajal oli tegu veel gümnaasiumiga. 2010. aastal gümnaasiumiaste kaotati.

Ettevõtja ja volikogu liige Tiit Niilo (IRL) alustas 2012. aasta suvel programmi „Tule maale!”, sama aasta sees jõudis Lõuna-Eestis tekkida ka laiem „Maale elama!” kampaania. Misso puhul päästis esimene programm 2013. aastal ka kooli saatuse. Madalseisust 11 kuud varem alustatud „Tule maale!” tõi piirkonda 16 peret, kus kasvas 32 last. Misso koolis polnud tükk aega nii palju õpilasi käinud.

Samasugust programmipoolset päästmist loodeti ka nüüd. Eelmise aasta jaanuaris andis kool kodulehel teada: „Maakoolide üldisi probleeme on, et õpilaste arv on tasapisi vähenenud. Misso kooli õpilaste arv jääb järgmistel aastatel samaks või isegi kasvab tänu piirkonna atraktiivsele projektile „Tule maale!”.” Eelmisel õppeaastal oli koolis 32 õpilast, peale nende 18 lasteaialast. Õpetajaid ja töötajaid aga kokku 23.

Volikogu liige Urmas Peegel (IRL) ütles veebruarikuisel volikogu istungil, et kui kool muudetakse kuueklassiliseks, siis see lõpetab ilmselt programmi „Tule maale!”.

Vallavanem seda ei arva. „Ei usu praegu. Pigem MTÜ laiendas ulatust üle ühineva valla, juhatuse liikmeteks on igast vallast – Rõuge, Haanja, Mõniste, Varstu ja Misso – üks inimene. Oleme aru saanud, et väiksest piirkonnast ei saa efekti kohe kätte, pigem tegeleda selle suure piirkonnaga,“ selgitas Mariliis Raidma.

Misso elamispaigana on tema meelest ka edaspidi ligitõmbav. „Ikka on ahvatlev. Eks meil omad probleemid ole ja seda keegi ei eita, aga praegu on väga suur motivatsioon kõigil elu paremaks teha. Üritame leida parimat viisi, et elu siin välja ei sureks,” sõnas ta.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 23/03/2017 08:49:48