Jäpe Jope ehk kodanikunimega Marti Rammul ei ole küll kuskilt otsast musterkodanik, kuid ta teab, mis kuskil toimub. Foto: Elina Allas

Kui kellelgi on tarvis teada, mis Võrus või selle ümbruses parajasti toimub, võetakse ühendust Jäpe Jope ehk kodanikunimega Marti Rammuliga (24). Jäpe ei ole küll kuskilt otsast musterkodanik, kuid ta teab, mis kuskil tehakse, ja tunneb ka kõiki Võru politseinikke eesnime pidi. Oma lemmikklubi on tal ka Põlvas.

Jäpe Jope on tõeline peoloom, kes sageli lõpetab peo varajastel hommikutundidel Võru kohvikus Ex. Iga peo tulemusena lisandub talle Facebooki viis-kuus uut sõpra. Kuigi vähemalt alkoholi tarvitamist on ta nüüd püüdnud tunduvalt vähendada, ei pääse ta pidudest.

Ta kinnitab, et kogu aeg kutsutakse teda jooma, sest ta on seltskonna hing – kohaliku rahva meelelahutaja –, kellega saab palju nalja. Lolliks teha end ta ei karda. Isegi tüdrukud on klubis kakelnud tema pärast: üks tõmbab ühest käest, öeldes, et Jäpe tuleb minuga, teine tõmbab teisest käest ja ütleb, et Jäpe tuleb minuga.

Nüüd on ta juba nii suur kohalik kuulsus, et klubis tahavad isegi tundmatud inimesed temaga koos selfit teha. Jäpe lemmikklubi Võrus on Club Capital ja Põlvas Kino.

Püüdleb reporteriameti poole

„Mind tuntakse,” ei varja Jäpe, kes on teinud tutvust ka „külareporteri” ametiga ning nüüd teeb Facebookis lehekülge Jäporter. Tema unistuseks on teha „Võsareporteri”-laadseid klippe kohalikust elust.

Aga kust Jäpe Jope omale nime sai? Kunagi näidati nimelt teles lastesaadet „Jälle see Jäpe” ning nii mõnigi hakkas ütlema toona veel Marti nime all tuntud poisile, et sa oled nii loll nagu Jäpe. Noormehele hakkas see nimi meeldima ja Jope lisandus sellele kui hästi riimi minev nimi.

Jäpe on sündinud ja üles kasvanud Võrus. Võru 1. põhikoolist visati ta enne 17-aastaseks saamist välja, sest tundidesse sattus ta üpris harva. Rohkem jalutas niisama koolis ringi, nagu ise tahtis. Aga samas nendib ta, et kui paljusid oivikuid õpetajad enam isegi ei tunne, siis tema saab endiste õpetajatega väga hästi läbi. Põhihariduse sai ta lõpuks kätte täiskasvanute gümnaasiumis.

Jäpe tunnistab, et ta on natuke ulakas. Samas võib teda pidada ühiskondlikult aktiivseks, sest seal, kus miskit mäda paistab, annab ta kohe (peamiselt Facebookis) tagasisidet koos fotoga teenusepakkujatele. Nii näiteks avastas ta hiljuti, et Valga Olerexis on friikartulid toored ja nätsked ning järgmiste klientide huvides ei jätnud ta Olerexi juhtkonda sellest teavitamata.

Ametlikku töökohta noormehel praegu pole. Vahepeal käis ta Soomes äri tegemas. Alla 800-eurose netopalgaga ta tööle ei lähe, sest väiksema palgaga töötades maksab ta enda hinnangul töötegemisele peale. Tööl käies kulub nii sööki kui ka suitsu poole rohkem. Aga kas tööl saab siis suitsetada? Ehitusobjektidel ikka saab ning ülemus on õpetanud, et ühe käega teed suitsu ja teisega tööd. Stabiilse töökoha plaanib ta siiski varsti omale leida.

Tutvuste kaudu

Toime tuleb ta tutvuste kaudu: mõnes kohas saab juuksed lõigatud, mõnes söögikohas saab soodsamalt jne. Kodus süüa teha ei tasuvat, sest väljas süüa on odavam. Aga ega ta kodus eriti viibi ka.

Autot Jäpel endal praegu pole, kuna sõber sõitis tema auto Ränduri juures puruks. Ent juhiluba on tal siiski olemas.

Jäpe seikleb koos sõpradega Eestis päris palju ringi ja satub ka naaberriikidesse. Seiklusi on olnud igasuguseid. Kord näiteks napsutas ta sõpradega Võrus ja tekkis mõte, et läheks Riiga. Sinna nad kenasti jõudsidki, aga hakkasid sealses Maximas kohalikele naistele ligi ajama, mille peale kutsuti välja politsei. Politsei nõudis dokumente, mida paraku kellelgi kaasas polnud. Lõpuks said nad kokkuleppele, et maksavad politseile sularahas sada eurot ja pääsevad minema. Politsei viis nad pangaautomaadi juurde, kust üks tüüp võttis raha välja ja andis selle politseile ajalehe vahel üle.

Korduvalt on Võrus juues tekkinud mõte ka Soome minna. Selleks peab aga teatavasti enne Tallinnasse jõudma. Võrust lahkudes on kõik „direktorid”, hommikuks sadamasse jõudes aga selgub, et saabunud on juba pohmell, raha on otsas ja dokumente pole ka kõigil kaasas.

Kord siiski jõuti ka Soome kohale. Enne laevale minekut ilmnes, et ühel kamraadidest pole dokumenti kaasas. See tüüp läks siis pagasiruumi magama. Kodumaale naasmine aga enam nii libedalt ei läinud. Pagasnikusse läks magama hoopis see inimene, kellel olid dokumendid olemas ja kes andis need teisele isikule. Soome piirivalve võttis nad kohe vahele ja avastas ka pagasiruumis tukkuja ning naeris, et selle, kellel on dokument olemas, pistate pagassi.

Võru politseilegi on noormees väga tuttav. Vastastikku tuntakse üksteist nimepidi. Ent Jäpe ei ole koputaja.

Pidev joomine

„Mis siin nii väga toimub,” räägib Jäpe elu kohta ääremaal. „Joomine toimub enamuse ajast. Kui midagi head juhtub, siis juuakse, et tähistada; kui halba juhtub, juuakse, et unustada; kui midagi ei juhtu, siis juuakse, et hakkaks juhtuma. Parem esmaspäeva hommikul häbi kui reede õhtul igav.”

Mõni tuleb palgaga Soomest ja joob nädalavahetuse jooksul 600–1000 eurot maha, tehes lahkelt ka teistele välja. Mõni aga ei käi kuskil tööl, kuid ikkagi tunneb, et reede õhtul on aeg hakata pidutsema ja lõõgastuma.

Aga igas baaris Jäpe siiski ei käi, sest mõnes on tema meelest selline kontingent, kellega ta arvab, et ei sulandu. Need viimased on eelkõige n-ö korralikud inimesed, keda on Võrus piisavalt. Ka Jäpe ise püüab nüüd korralikumaks hakata.

„Üritan vähem juua, et näha, mis elus muutub,” nendib ta.

Nüüd ongi ta juba pikemat aega kaine olnud ja tunnistab, et tekkinud on uut moodi sõbrad, joomakaaslased aga ära kadunud.

Kuigi Jäpe Jope ei eita, et on ulakas, on ta samal ajal ka hea ja abivalmis poiss. Nii näiteks käib ta pensionäride päevakeskuses abiks tehnikat seadistamas või Saagu Valguse keskuses asju tõstmas. Väga palju aitab ta vanaema telefoni ja nutiseadmetega hakkamasaamisel või sõidutab vanavanemaid Tartusse arsti juurde.

Jäpe leiab, et joomise vähendamiseks peaks üle kahekümnestele noortele rohkem tegevust leidma. Ta nendib, et näiteks Võrus on nüüd juba päris paljud võtnud omaks taldrikugolfi väljaku. Piljardilaudu võiks aga rohkem olla, sest enamasti on neid pubides vaid üks, kui sedagi.

„Inimesi tuleb tegevuses hoida,” sõnab Jäpe. „Kui on hea palgaga töö, siis neil ei jäägi joomiseks aega.”

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 02/03/2017 09:23:16