Võhandul, Eesti ühel atraktiivseimal jõel, peetakse mitmeid traditsioonilisi suurüritusi, näiteks Võhandu maraton, kus võistleb mitusada paatkonda. Foto: LLi arhiiv

Sel suvel peaks maanteeameti plaani järgi minema remonti Põlva ja Värska vahelise maantee Soohara-Verioramõisa ja Verioramõisa-Niitsiku lõik, et teha sõitmine mugavamaks ja liiklus ohutumaks. Praegused plaanid tekitavad aga vastasseisu veeturismi ettevõtjate ja maanteeameti vahel. Ameti esindaja on nõus, et veematkajad peavad pääsema Võhandu jõele, kuid seda ei saa teha liiklusohutuse arvelt.

Võhandu jõgi on Eesti üks ligitõmbavamaid jõgesid ning eriti populaarne on liivakivipaljanditega Süvahavva-Reo lõik. Samuti korraldatakse Võhandu jõel mitmeid traditsioonilisi suurüritusi (näiteks Võhandu maraton), kus võistleb mitusada paatkonda ja pealtvaatajaid on jõe ääres, sealhulgas sildadel, sadu.

Reo silla lähedus on kujunenud aastakümnete jooksul veematkajate lõpp-punktiks, kus tõstetakse kanuud, süstad ja kummipaadid veest välja ning pannakse treileritele. Kuid maanteeameti kavandatud projekt näeb ette põrkepiirde rajamist tee äärde pikemas lõigus, mis takistab autode ja haagiste ligipääsu jõele ja kinnistule ning kanuude käsitsi kandmine sillast kaugemale on võimalik ainult mööda sõiduteed liikudes. Sellisel juhul satub suvel ohtu mitu tuhat inimest, teatas Põlvamaa arenduskeskus.

Nii pöördus arenduskeskus veeturismiga tegelevate ettevõtjate nimel maanteeameti poole, et arvestataks ka ettevõtjate seisukohtadega.

Veebruari algul kogunesid Põlvamaa arenduskeskuses veeturismi ettevõtjad, et teha omapoolsed ettepanekud. Vältimaks liiklusohtlikke olukordi, tehti muu hulgas ettepanek rajada põrkepiirde taha laiem teeperv, et oleks ohutu kanuusid ja teisi veesõidukeid transportida. Veeturismi ettevõtjad leidsid, et see ei nõua suurt lisaraha. Küll aga oleks nii paremini tagatud üritustel osalejate ja liiklejate ohutus, Võhandu jõe atraktiivseima lõigu kasutus ning säiliksid ka veeturismiga tegelevad ettevõtted ja töökohad.

Arenduskeskuse teatel maanteeamet nimetatud ettepanekuid siiski arvesse ei võtnud ning 14. veebruaril väljastatud ehitusloa korraldus paadimatkajate autode parkimisvõimalust Reo silla juures ei arvesta.

„Põlva maakonnas on juba üks halb näide: Koorvere ristil likvideeriti paatide vettelaskmise koht peatumist keelavate märkidega, selle asemel et luua teepeenrale ohutu võimalus kanuude mahatõstmiseks haagiselt,” ütles Põlvamaa arenduskeskuse juhataja Hegri Narusk. „Nukker, et pidevalt on vaja lahendada olukordi, kus üks ametkond näeb olukorda ainult oma vaatevinklist ning teiste huvidega ei taheta arvestada. Veeturismiga tegelevate ettevõtjate välja pakutud lahendus oleks teostatav väga väikeste kulutustega ning seeläbi oleks tagatud nii ettevõtjate, maaomanike kui ka veematkajate huvid.”

Kuna selline otsus Põlvamaa ettevõtjaid ei rahulda, on Põlvamaa arenduskeskusel ja Põlva maavalitsusel plaanis maanteeameti esindajatega kohtuda ning jätkata kõnealusel teemal arutelusid.

Mida vastab maanteeamet?

LõunaLeht küsis kommentaari ka teiselt poolelt. Maanteeameti Lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Janar Taal ütles, et ametil on sel aastal plaanis rekonstrueerida Verioramõisa-Niitsiku lõik.

„Tee ehitusloa väljastamiseks algatasime avaliku menetluse, et anda asjasse puutuvaile isikuile võimalus esitada arvamusi ja ettepanekuid. Kui enamik ettepanekuid oli juba esitatud, võttis maanteeametiga ühendust Põlvamaa arenduskeskuse esindaja ja tema soovil pikendasime ettepanekute esitamise tähtaega, et ka nende arvamus ära kuulata,” selgitas Taal.

Tema sõnul lähtub maanteeamet tee ehitusloa menetluses ehitusseadustikust, mille kohaselt tuleb ehitusloa eelnõu kohta esitatud märkused arvesse võtta või põhjendada arvestamata jätmist. „Esitati palju konstruktiivseid arvamusi ja ettepanekuid, mida maanteeamet kaalus. Mitmed ettepanekud võeti arvesse ja kui ettepanekutega ei arvestatud, siis põhjendati seisukohti. Esitatud arvamustest selgus muu hulgas ka see, et Võhandu jõele juurdepääsemiseks on kasutatud Reo silla läheduses olevat kinnistut ja et veematkajate parkimine sillaga piirneval lõigul on lahendamata,” rääkis Taal.

Tema sõnul soovis Põlvamaa arenduskeskus Reo silla juures paadimatkajate parkimisvõimaluse lahendamist, põrkepiirde taha laiema teeperve rajamist ja põrkepiirdesse ava jätmist.

„Maanteeamet otsustas, et laiemat teeperve ei rajata, sest teepervel peatuvad ja parkivad autod on kõrge muldkehaga lõigul liiklusohtlikud. Põrkepiirded rajatakse kõrge muldkeha tõttu ja põrkepiirdesse ei ole võimalik eraldi ava jätta, sest piirdesüsteem töötab ühtse tervikuna,” selgitas maanteeameti esindaja LõunaLehele.

Taal teatas, et riigitee Verioramõisa-Niitsiku lõigu rekonstrueerimise eesmärk on tagada sõidumugavus ja liiklusohutus.

„Eraldi parkla rajamine väljaspool teemaad ei ole selle projekti eesmärk ega maanteeameti ülesanne, seega veematkajate autode parkimisvõimalust Reo silla juures maanteeamet tee rekonstrueerimise käigus ei lahenda,” selgitas ta.

„Maanteeamet on alati kohalike omavalitsuste ja piirkonna elanikega head koostööd teinud ja püüdnud lisaks riigiteede ehitamisele näha suuremat pilti kogu piirkonnast ning võimaluse korral on riigiteede ja kohalike teede ehitamisel tehtud koostööd. Oleme nõus, et veematkajate juurdepääs Võhandu jõele tuleb lahendada, kuid seda ei saa teha liiklusohutuse arvelt ja see pole plaanis riigitee Verioramõisa-Niitsiku lõigu rekonstrueerimise käigus.”

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 23/02/2017 07:17:09