Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Talunikud edastasid oma kitsaskohad

Janek Mustmaa, Rein Lepp ja Aivar Sloog. Fotod: Mari-Anne Leht

Eelmisel nädalal ütlesid talunikud kohtumisel maaeluminister Tarmo Tammega välja nende tegemisi pidurdavad tegurid, mida oli seinast seina.

Minister Tarmo Tamm (Keskerakond) ütles alustuseks, et Eesti peab põllumajanduspoliitikas lähtuma Euroopa Liidus kehtestatud ühtsetest reeglitest. „Meie võimalused on piiratud,” lisas minister ja märkis, et praegu toetatakase piima- ja seakasvatuse sektorit, sest need on kriisis. Kitsedelt, utedelt ja ammlehmadelt on toetused ära võetud.

Vastseliina vallas Kolotsi talus on ligi 40 kitse. Perenaine Merle Leibur ütles, et varem said kitsekasvatajad ka toetust ning Eestis on kitsekasvatus tõusu teel. „Kui mingi majandusharu on perspektiivikas, tuleks seda ikkagi toetada, majandusharu kasvamine ei tohi toetusest ilmajäämise põhjuseks olla,” kõneles Leibur.

Tamm vastas, et Euroopa Liit võttis kitsetoetused ära, kuna kitsekasvatus on Euroopas kasvav sektor. „Põlvamaa Üvasi kitsekasvatuse talu soovib Leader programmist toetust taotleda,” vihjas minister toetuse taotlemise ühele võimalusele.

Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht Marika Parv on aastatega märganud, et kui kuskil riigis hakkab majandusharu arenema, võetakse sellelt toetus just kohapealsete jagajate-otsustajate poolt ära, kuid viidatakse Euroopa Liidule. „Nii juhtus meil ka küüslaugu- ja mustikakasvajate toetustega,” lisas ta.

Top-up tuleb taas

Üleminekutoetused ehk top-up, mida senini Eestis põllumeestele oma riigi poolt kolm viimast aastat ei makstud, makstakse tänavu taas. Maaeluminister allkirjastas vastava määruse esmaspäeval ja selle alusel maksab riik tänavu põllumeestele 19,9 miljonit eurot.

Põllumehed saavad seitset erinevat toetust taotleda: ute ja ammlehma kasvatamise üleminekutoetust, ute üleminekutoetust ning veise, piima, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne toetust. Toetusi saab taotlema hakata järgmisel kuul.

„Loomade pealt saavad talunikud üleminekutoetust 2010. aasta loomade arvu järgi, mis tähendab, et kui mul siis oli 100 lehma ja täna üks, saan ikkagi 100 looma pealt. Samasugune põhimõte kehtib ka hektaritoetuste juures,” kõneles Võrumaa talupidajate liidu juhatuse esimees Ivar Rosenberg. Ta lisas, et sellise süsteemiga ei saa noortalunikud ning peale 2010. aastat alustanud loomakasvatajad loomakasvatustoetust.

Tarmo Tamm ütles, et 2013. aastal pikendati Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformiga 2020. aastani võimalust maksta riiklikku ülemikutoetust. Iga liikmesriik saab ise otsustada, kas ta maksab seda või ei.

„Üleminekutoetuste eelarve on kehtestatud vähenevas mahus, kuid toetuste maksmise õiguslikud alused jäid 2013. aasta reformikokkuleppe kohaselt muutmata. Nii on üksikule põllumajandustootjale määratud toetuste aluseks 2010. aasta toetuse saamise kord. Kahjuks on selline kompromiss reformikokkuleppe tulemus. Kokkuleppega pikendati liikmesriikide võimalust maksta üleminekutoetusi, kuid selles jäeti muutmata punktid, mille alusel toetusi makstakse,” selgitas minister.

„Mahetootjate toetused vähenevad samuti tänavu, sest mahetootjaid on Eestis juurde tulnud, seega ka mahedalt kasutatava maa hulk on suurenenud, kuid toetusteks jagatav summa ei ole suurenenud,” rääkis taluliidu tegevjuht.

Võrumaa looduse eripära on väikesed põllud, kus on otstarbekam mahetoodangut kasvatada. Siinsed maatükid sobivad lamba- ja lihaveiste pidamiseks ning maheviljeluseks.

Bürokraatiat ja totrusi meil jagub

Eheda näite ametnike suhtumisest rääkis kokkutulnuile Janek Mustmaa, OÜ BalticVianco juhataja.

Ta veab kõrge, kahekordse loomaveoautoga veiseid üle Eesti. Nendeks vedudeks on tal liiklusseaduse järgi vaja eriluba maanteeametist. Varem sai ta loa riigilõivu maksmise järel Võrust tõrgeteta ja ruttu.

„Maanteeameti restruktueerimise järel ilmselt vastutusalad muutusid ja nüüd on erilubade väljastamise otsustamine Tallinnas, isegi mitte Tartus. Tallinnast öeldakse, et erilubade väljaandmine ei ole põhjendatud, sest tegemist ei olevat jagatava veosega,” rääkis Mustmaa ja küsis irooniliselt, et kas ta peab siis kõrgematel loomadel pea maha võtma, et ka need auto teisele korrusele ära mahuksid. Madalasse loomaveoautosse mahub aga poole vähem loomi ja see tähendab, et tuleb mitu korda sõita.

Teise näite tõi üle 1000 hektarilise Väikemetsa talu peremees Taavi Serv. Tema räägitu puudutab laiadele põllumajandusmasinatele maanteedel liiklemiseks kohustuslikku ühte või isegi kahte saateautot.

„Traktori ees, mille taga on lai haakeriist, peab olema vilkuriga saateauto ja vahel peab teine auto taga olema. Autol peab olema peal laia veose plafoo ja juhil E-kategooria load. Hommikul läheb mul põllule neli traktorit, mis päeva edenedes sõidavad teistele põldudele. Sellises olukorras on saateautode kaasasõitmise nõuded ju absurdi tipp, seda enam, et traktoritel on nagunii vilkur peal,” rääkis Serv ja lisas, et põllumajandusmasinad kasutavad enamasti kõrvalisi teid. Ta pakkus lahenduseks, et iga talunik paneb ka laiadele põllutöömasinatele vilkurid peale.

„Nii loomaveomasinatele erilubade saamise kui ka suurekaliibriliste põllutöömasinate liikumisega seotud kitsaskohad tuleb lahendada, edastame need küsimused majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi,” lubas Tarmo Tamm.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 23/02/2017 06:59:14

Lisa kommentaar