MTÜ Turvaline Võrumaa messil 2016: Mairi Aasa, Varbo Maandi ja Rainis Toom. Foto: erakogu

Riigi ja riigi koordineeritud vabatahtlike kõrval tegutsevad ka mittetulundusühingud, mille kaudu eksperdid ja asjahuvilised proovivad oma kodukohta turvalisemaks muuta. Eelmise aasta kevadel asutati selle mõttega MTÜ Turvaline Võrumaa, mille tegevjuht on Varbo Maandi, ameti poolest politseinik.

„Asutasin kevadel abipolitseinikega mittetulundusühingu. Selle mõttega just, et ma tean, et paljud inimesed ei taha saada abipolitseinikeks ja paljud ei saa mingitel põhjustel. Aga paljud tahavad ja saavad aidata turvalisuse loomisel,” selgitas Varbo Maandi.

Septembrini uuris ühing, millised on need turvalisusprobleemid, mille lahendamisel saavad vabatahtlikud ise oma kogukonnas palju ära teha. Kohtuti ja vesteldi mitmete spordiühingute ja vabatahtlikega, kes soovivad oma panuse anda. Sügisel alustati projektide kirjutamist kohaliku omaalgatuse programmi.

„MTÜga tahame Võrumaal turvalisust tagada, just nende tegevustega, milles politsei ei pruugi igale poole jõuda või igas asjas aidata. Usun, et politseinikuna olen astunud õige sammu, et selle MTÜ kaudu mitte ainult nõuda, vaid ka pakkuda neid võimalusi,” põhjendas ta.

Liiklusreguleerimine kvaliteetsemaks

Esimesed tegevused on ühingul käima lükatud. Politseitöös on Maandi näinud, kuidas tänavate sulgemist ja liikluse ümberkorraldamist eeldavate ürituste puhul on palju probleeme reguleerijatega seoses. See on loonud olukorra, kus politseil kas tuleb anda kooskõlastus üritusele, kus tegutsevad puuduliku pädevusega liiklusreguleerijad, ise panustada või keelduda üldse kooskõlastamisest.

Politseinikud ja ka abipolitseinikud ei suuda oma ülesannete kõrvalt katta väljaõppinud liiklusreguleerijate vajadust. „Politsei üldjuhul kuhugi reguleerima ei jõua. Abipolitseinike arv on teatud mõttes piiratud. Nad on ka vabatahtlikud, aga nende väljaõpe on suunatud natuke rohkem väljakutsete teenindamisele ja liiklusjärelevalvele koos politseiga. Sellist ristmikul päev otsa seismist paljud ei taha, vaid ikka põnevust. 42 Võru abipolitseinikust kuni 15 on huvitatud liikluse reguleerimisest,” tõdes ta.

„Tegelikkuses on väga palju liiklusreguleerijaid neis spordiklubides endis. Mõned tublid on läbinud reguleerija koolituse, nagu liiklusseadus näeb ette. Üldjuhul on aga niimoodi, natuke kirjanduslikult liialdan, et pannakse keskkoolinoortele kollane vest selga ja öeldakse, et mine ole seal ristmikul. Siis nad seal on ja näpivad telefoni, ei näe nad võistlejaid ega liiklejaid,” kirjeldas Maandi.

MTÜ plaanib koolituste korraldamisega katta liiklusreguleerijate puudujäägi. „Lõpetasime hiljuti reguleerijakoolituse 15 inimesele. Nüüd on meil Võru maakonnas 15 inimest, kellel on pädev tunnistus, kes oskavad liiklust reguleerida, kes tahavad oma vabast ajast tulla välja. Ei jõudnudki väga reklaami teha, kui juba oli grupp täis. Näha oli, et inimesed on huvitatud,” ütles ta. Jaanuarikuisel koolitusel osalesid ka mitme spordiklubi esindajad.

Milline on aga maakonna tegelik vajadus? Väikeste spordiürituste puhul piisab paarist reguleerijast, Võru rattaralli puhul on MTÜ juhi sõnul vaja aga sadat liiklusreguleerijat. „Seal tuleb pigem kaasata teiste maakondade reguleerijaid ja abipolitseinikke. Vabatahtlikud ei saa kõik kohe tulla,” lisas Maandi.

Mõtestatud helkurijagamine?

MTÜ on ka juba valmistanud hulga Võrumaa sümbolite ja erineva kujuga helkureid. Maandi tunnistas, et helkurite vajadust on ideena raske müüa. Tema ettekujutuses saaks aga helkurite jagamist teha mõtestatumalt, mille kohta tal oli ka mitu näidet.

„Sotsiaaltöötajad liiguvad päris tihti ringi omavalitsuse piires ja sageli märkavad vanainimest või koolilast, kes pimedas kõnnib ilma helkurita. Sotsiaaltöötaja peatub korra ja annab helkuri külge,” selgitas ta. „Samamoodi koolid. Parksepa kooli direktor leidis kodust mitukümmend helkurit ja jagas kooli töötajatele, et nad ka ise eeskujuks oleksid.”

Ka turvamehed saavad töö kõrvalt sellega aidata. „Ma pole veel jõudnud, aga pean jõudma isegi lõbustusasutuste juurde. Turvamehed üldiselt valvavad, et purjuspäi jamasid ei juhtuks. Kui hakkab seltskond asutusest lahkuma, siis ideaalis võiksid ka turvamehed vaadata, kas inimesel on väliriided olemas, et ta ära ei külmuks, kas ta üldse tajub, kus ta on. Ja kolmas asi on seesama helkur,” tõi Maandi näite.

Turvamees peaks võimaluse korral vaatama, et see helkur ka inimesele külge saaks, mitte taskusse ei läheks. „Ma lihtsalt ei viska helkureid üle kõrtsiukse sisse, vaid tahangi jõuda nendeni niimoodi, et turvamehed ise saavad pihta, milleks need on,” selgitas ta.

Otsingud ja orienteerumine

Turvalisel Võrumaal on ka teisi plaane, kuidas vabatahtlikke paremini kaasata. „MTÜ tahab koordineerida ja koolitada vabatahtlikke maastikuotsinguiks. Kui politsei vajab maastikuotsingul vabatahtlike abi, siis inimesed on väga hea meelega tulemas. Aga kas need inimesed ka tegelikult teavad, mis neid ees ootab? Kas nad oskavad politseid abistada?” tõstatas Varbo Maandi küsimuse.

Maastikuotsingutel osalejad peaksid lihtsalt öeldes teadma, mida nad teevad, kuidas nad teevad ja miks nad midagi teevad. „Nad võiksid oma andmed koondada meile MTÜ alla. Saaksime koostada nimekirjad vabatahtlikest, et politsei ei peaks otsingutele kaasamiseks hakkama läbi meedia hõikama. Vabatahtlikele teeksime koolituse, mis ja miks selga panna, mida kaasa võtta, kuidas maastikuotsingut teha, ja läheme proovime praktikas läbi,” selgitas ta.

Liiklusohutuse tagamist on MTÜ-l mõttes ühendada ka võistlusmomendiga. „Võib ära mainida, et tahaks liiklusohutuse poole pealt teha ka autoorienteerumist. Raplamaal tehti seda eelmisel aastal noortele ja ülesanded olid suunatud liiklusohutusele. Üldtrend on näha, et liiklusõnnetusi juhtub pahatihti noorte algajate, kuni 25-aastastega,” tõdes Maandi.

MTÜ tegevjuht kutsub üles kõiki, kes tahavad eespool jutuks olnud teemadel turvalisuse loomisel kaasa aidata, võtma ühendust MTÜga kodulehe kaudu. Samamoodi on oodatud selliste ürituste korraldajad, mille organiseerimisse saaksid vabatahtlikud turvalisuse võtmes oma panuse anda. Nii võiks Varbo Maandi meelest tekkida Võrumaal omamoodi turvalisuse võrgustik.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 23/02/2017 06:49:29