Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Külaelanikud võitlevad valdades oma õiguste eest

„Keegi ei takista vallas kolme küla Kambja alla minekut,” ütleb Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv. Foto: reform.ee

Põlvamaa Valgjärve valla kolm küla on siiani edutult taotlenud Tartumaa Kambja vallaga ühinemist, Mikitamäe valla viis küla ei soovi loodava Seto vallaga ühineda. Viimasega ei soovi liituda ka kõik meremäelased.

Põlvamaa Valgjärve valla Krüüdneri, Maaritsa ja Vissi on Tartumaa Kambja valla alla minekut taotlenud juba 2001. aastast, kuid tulemusteta.

Mullu märtsis pöördusid kolme küla elanikud sooviga liituda Tartumaa Kambja vallaga Valgjärve ja Kambja volikogu ning rahandusministeeriumi poole. Pöördumine saadeti ka Tartu ja Põlva maavanemale.

Eelmisel aastal korraldati kolmes külas kaks rahvaküsitlust, mõlema tulemused näitasid, et enamik hääleõiguslikest pooldas ühinemist Kambjaga, detsembris pooldas 121 hääleõiguslikust 112 Kambjaga ühinemist.

Läinud novembris pöördusid kolm küla riigihalduse ministri Mihhail Korbi poole. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna juhataja Väino Tõemets vastas nii Valgjärve kui ka Kambja vallavalitsusele, et Valgjärve volikogu nõustus 27. septembril Kambja volikogu ettepanekuga anda Kambjale üle kolm küla.

Kirjas on märgitud, et volikogude otsused koos nõutava dokumentatsiooniga tuleb maavanemale esitada pool aastat enne kohalike omavalitsuste valimisi, seega 15. aprilliks.

Tõemets kirjutas, et ühinemistoetuste arvutamisel võetakse aluseks elanike arv rahvastikuregistris seisuga 1. jaanuar 2017. See tähendab, et kolme küla üleandmisel saab Valgjärve ühinemistoetust tänavu aasta alguse elanike arvu alusel.

„Praeguseni on Valgjärve ja Kambja vallavolikogu volitatud liikmed kohtunud kolmel korral, kuid kokkuleppeid ei ole saavutatud,” ütles kolme küla eestkõneleja Alar Ereline ja oletas, et põhjus peitub valgjärvelaste soovimatuses kokkuleppele jõuda.

„Meie külade lapsed käivad Kambja koolis ja lasteaias ning neid sõidutab sinna Kambja valla buss,” rääkis Ereline. Ta tunneb muret, mis saab pärast seda, kui kolm küla ei saa Kambjaga liituda.

Ereline ütles, et volikogu liikmed on lubanud tuleva nädala alguses tulla rahvale selgitama, miks nad peavad Kambja vallaga ühinemisläbirääkimised lõpetama.

Pole välistatud, et volikogu liikmetele on kellegi poolt selgitatud, et istungil tuleb ühinemise vastu hääletada või küsimus üldse päevakorrast maha hääletada.

Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv ohkas, kui kuulis LõunaLehe helistamise eesmärki. „Keegi ei takista vallas kolme küla Kambja alla minekut,” sõnas ta.

„Volikogu liikmete seas on kujunenud arusaam, et esmalt on mõistlik tegeleda haldusreformiga ehk siis Valgjärve, Kõlleste ja Kanepi vallast moodustatava Kanepi valla ühinemine lõpuni viia. Kui see tehtud, on järgmine etapp kolme küla probleemiga tegelemine,” teadis Kõiv.

Osa setumaalasi on Seto valla vastu

Põlvamaa Mikitamäe valla viie küla – Lüübnitsa, Võõpsu, Audjassaare, Usinitsa ja Kahkva – elanikud soovivad liituda Räpina vallaga. Volikogu esimehe Feliks Raudketi sõnul elab viies külas 200 inimese ringis. Ta ei osanud öelda, miks viie küla elanikud soovivad mujale minna.

„Isiklikult olen nende külade mujale mineku vastu, kuid otsuse teeb volikogu tuleval nädalal,” ütles Raudkett. Ta lisas, et viie küla äraminekuga väheneb Setumaa rahvaarv ja territoorium.

Nii Raudkett kui ka volikogu liige Silvia Vao ütlesid, et Mikitamäe vald on Lüübnitsasse palju investeerinud ning selles külas toimub juba tükk aega kuulus kala- ja sibulalaat.

„Ligi 90 Lüübnitsa elanikku, on ilmselt üles kihutatud. Osa neist töötab Räpinas ja nii nad arvavadki, et kui arst ja poed on Räpinas, peavad nad Räpina alla kuuluma. Mida nad Räpinalt ootavad, seda lüübnitsalased öelda ei oska,” kõneles Vao, kes on Lüübnitsa naaberküla Beresje külavanem.

Vao lisas, et kuigi inimestel on õigus teise omavalitsusega liituda, peaksid lüübnitsalased mõtlema nii Setumaa ajaloolisele taustale kui ka setude koos edasiminekule.

Ka Võrumaa Meremäe valla külade elanikud on volikogu esimehe Arno Varese sõnul toonud volikokku allkirjadega kirju Võrumaaga liitumiseks. „Kirju oleme saanud kahest suuremast, Meeksi ja Kalatsova külast ja isegi Obinitsast,” täpsustas Vares. Ta lisas, et kirju on tulnud enam kui kümnest külast.

Ta märkis, et plaanitav setu suurvald ei ole haldusterritoriaalselt terviklik, näiteks Misso nulk ei puutu Meremäega kokku.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 16/02/2017 05:51:14

Lisa kommentaar