Mis saab endisest politseimajast?

Võru endine politseimaja on kavas müüa avaliku enampakkumise teel tuleval suvel. Foto: Maarius Suviste

Ehkki levivad jutud, et Võru endisesse politseimajja rajatakse pagulaskeskus, kinnitavad nii Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kui ka sotsiaalministeerium, et sellist keskust Kagu-Eestisse ei looda. Praegu haldab Kreutzwaldi tänavas asuvat endist Võru politseijaoskonna hoonet RKAS.

RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm ütles, et neile teadaolevalt ei ole riigil soovi hoonet uuesti kasutusele võtta. Objekt on paigutatud RKASi müügiportfelli ning see on kavas müüa avaliku enampakkumise teel tuleval suvel. Alghinna määramisel võetakse aluseks eksperdihinnang.

Võru tuntud kinnisvaraekspert Helin Pächter ei osanud prognoosida, millise hinnaga võidakse politseimaja müüki panna ja osta, sest ta ei tea hoone seisukorda. Hoone kasuks räägivad aga hea asukoht tänava ääres ja hoovipealne parkla.

Väljast vaadates on maja heas visuaalses korras,” leidis Pächter. „Ma olen veendunud, et maja leiab omale nii funktsiooni kui ka omaniku. Väliselt vaadates väärib ta säilitamist.”

Mis aga puutub juttudesse järjekordsest Võrumaale kerkivast pagulaskeskusest – varem on spekuleeritud sellega endise lahingukooli hoone puhul –, siis neil ei ole mingit alust, sest asüüli taotlevatele inimestele mõeldud majutuskeskusi on Eestis praegu piisavalt.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juhi Triin Raagi sõnul suunatakse pagulaskeskustesse ehk majutuskeskustesse välismaalased, kes jõuavad Eestisse omapäi ja soovivad saada Eestilt rahvusvahelist kaitset. Majutuskeskuses saavad nad viibida niikaua, kuni vastavad asutused kontrollivad nende tausta ja kinnitavad nende kaitsevajaduse.

Majutuskeskuse teenust pakub praegu AS Hoolekandeteenused,” sõnas Raag. „Hoolekandeteenused pakuvad praegu teenust piisavas mahus ja majutuskeskusi pole Eestis tarvis lisaks avada.”

Eestisse ümberasustamise ja paigutamise raames vastuvõetavaid inimesi aga ei majutata keskustesse, vaid nad saabuvad Eestisse juba rahvusvahelise kaitse saajatena, mis tähendab, et neile laienevad samad õigused, mis igale Eesti legaalsele elanikule. Nemad asuvad elama peamiselt korteritesse. Lennujaamast saadetakse nad otse juba enne kohalejõudmist neile leitud elukohtadesse, mitte keskustesse.

Eestisse saabuvad põgenikud asuvad elama erinevates kohtades Eestis, mitte ühes piirkonnas,” valgustas Triin Raag. „Elukoha otsimisel arvestatakse kohalike teenuste kättesaadavusega ning võimalustega töötada ja õppida."

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 16/02/2017 05:37:30