Küsitlus
Ilm täna
Võru
13°
Põlva
15°
Otepää
13°
Tartu
15°
Antsla
14°
Valga
15°
Räpina
15°
Tõrva
15°
Võru
14°
Põlva
15°
Otepää
13°
Tartu
16°
Antsla
14°
Valga
14°
Räpina
16°
Tõrva
15°
Võru
18°
Põlva
18°
Otepää
17°
Tartu
18°
Antsla
17°
Valga
17°
Räpina
18°
Tõrva
17°

Kanepis esitleti emeriitprofessori raamatut Koorastest

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Urmas Kivirand Kooraste küla seltsist, raamatu autor Vambola Raudsepp ja Kanepi vallavanem Mikk Järv raamatu esitlusel. Foto: Helgi Paidre

Veebruarikuu teisel reedel Kanepi raamatukogus toimuma pidanud Vambola Raudsepa raamatu „Kooraste. Lühimeenutusi möödanikust” esitlusele oli huvilisi, nii noori kui vanu, kogunenud nii palju, et raamatukogu jäi kitsaks ja heade organisaatorite abiga koliti lasteaia avarasse saali.

Raamatu autor Vambola Raudsepp, endine Tartu ülikooli professor, arvas algul, et pole kümme aastat loenguid pidanud ja on ehk rooste läinud, kuid kõik kulges ladusalt.

Huvitaval kombel on see juba teine raamat Kooraste kandi kohta. Koha esmamainimise 500. aastapäevaks on ilmunud ka Tiiu Leppikuse koostatud „Kooraste. Killukesi möödunud aegadest”.

Esitletud raamat on tõesti huvitav põhjalikkuse ja rohkete teemade poolest. Algab see teabega vanima inimasustuse jälgedest ja Kooraste esmamainimisest. On pilte vanemast rauaajast pärinevatest kivikalmetest. Autori arvates võib arheoloogilisi mälestisi esile tulla ka tänapäeval. Näiteks on toodud, et naabervallas leiti karvase ninasarviku luude jäänuseid nelja meetri sügavuselt liiva seest.

Arheoloogia- ja kultuurimälestisena tuuakse esile Kõrgemäe (214 m) hiis Kooraste Mäekülas. See asub Tamme-Kusto talu maadel, Pikkjärvest 500 meetrit ida pool ning Pühajärvest (Sillaotsa jõest) 200 meetrit põhjas. Tänapäeval käivad kõnesolevas kultuspaigas aeg-ajalt maausulised. Lisatud foto kinnitab tõsiasja.

Ajaloolase Milvi Hirvlaane kirjutisest: „Kusto asus looduskaunis paigas Pikkjärve ja Vaaba järve vahel, seda kutsuti Kooraste Šveitsiks. Ka Kooraste parun Ungern-Sternberg olla oma perega seal sageli jalutamas ja looduse ilu nautimas käinud.”

Järgnevalt tutvustatakse pikemalt ja koos fotodega Kooraste mõisa omanike Ungern-Sternbergide dünastiat ja teisi tolle aja kuulsusi, nagu Tartu ülikooli rektor ja meditsiiniprofessor Guido Samson von Himmelstiern.

Põhjalikult käsitletakse raamatus Kooraste valla teket, sündmusi ja arengut ning kooli ja hariduse probleeme.

Pikem tutvustus Koorastest Eesti Vabariigi ajal käsitleb talumajandust, isamaalisust, kaitsetahet, kooliharidust, okupatsiooniaastaid. Järgnevad mälestused kirjeldavad sundkollektiviseerimist ja kolhoosielu. Nii mõnigi lugeja võib ennast või oma sugulase leida fotodelt.

Nagu kogu Eestis, nii ka Koorastes kasvas aina rahulolematus nõukogude võimuga, eriti peale märtsiküüditamist, mille järel muutus metsavendade elu väga ohtlikuks. Kooraste metsavendadest on kirjutanud ka Mart Laar. Kohalike elanike mälestused ja fotod metsavendadest on põhjalikult talletatud järgnevatele põlvedele.

Selles keerulises olukorras jätkus siiski hariduse omandamine ja eneseteadvuse kasv. Kooraste oli kuulus oma mitmekülgsete taidlustraditsioonide poolest.

Rohkete fotodega on illustreeritud taasiseseisvumisaastad ja käimasolevad restaureerimistööd. Seega jätkub huvitavat lugemist igale elueale ja säilib mälestus järgnevatele põlvedele.

Autor tänab kõiki, kes aitasid kaasa raamatu koostamisele, eriti aga Milvi Hirvlaant, Lembit Jaanitsat, Priit Raudseppa, Rein Ahast jt. Tehtud töö eest tänas autorit Kanepi vallavanem Mikk Järv meenetega.

Lõpetuseks read raamatu alguses olevast luuletusest, millest eriti südantliigutav on kolmas salm:

Siit ikka mindud, viidud, võõra võetud

kel kalmudes seiskunud aegade kell.

Kadunud kojad muremulda maetud,

kestab mälestus lastes – murtud ja hell.

Autor: HELGI PAIDRE
Viimati muudetud: 16/02/2017 05:30:23

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia