Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Riik lisas piirimaade ostmiseks märkimisväärse kompensatsiooni

Foto: Maarius Suviste

Piiririba väljaehitamine ja sellega seonduvad maavaidlused kestavad juba mitmendat aastat. Eelmise siseministri 2016. aastal allkirjastatud käskkirjaga määrati iga maatüki eest ka lisahüvitis 1000 eurot, mis võib riiki paljudel juhtudel säästa ebameeldivast sundvõõrandamisest.

LõunaLeht on varem kirjutanud, kuidas osa kagueestlasi, kel on piiriäärseid maatükke, ei soovi neid taskuraha eest – alla kuue sendi ruutmeetrist – ära anda. Üks keeldujaist oli Põlvamaa Värska valla Verhulitsa küla vanem Kuldar Laanelind, kes tegeleb ka metsamaa- ja puiduettevõtlusega. Eile tegi ta müügitehingu ja on nüüd tulemusega enam-vähem rahul.

„Suure vaidlemise või kemplemise peale saadi ka ministeeriumis aru, et see hind, mida pakuti, oli ikka väga nigel, õigemini olematu. Siis anti kõigile tuhat eurot lisaks. See võttis ikka hulga aega ära, aga kui nendega ei vestle ja neid asju selgeks ei tee, siis ega nad ei taha maksta ka. Aga lõpuks ikkagi mõistus võitis. Ma niigi siin aasta aega juba kemplesin nendega. Igal juhul mina olen rahul,” rääkis ta.

Aasta tagasi oli tal vennaga kaasomandis 1550-ruutmeetrise maa eest loota 90 eurot. Maa enda hind on ka praegu sama, aga koos hüvitisega on summa 3260 eurot. „See oligi ainult maahinna üle kemplemine. Mulle oli algul pakutud ainult 90 eurot, nüüd saan 1090. Pluss seal peal kasvava puidu hind, see on eraldi,” selgitas Laanelind. „Aitab küll, ma ka enam ei viitsinud. Päris õige see hind veel pole, aga riigil on ka piiri vaja, mis seal ikka.”

Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Karin Kase selgitas LõunaLehele, et saadav summa sõltub sellest, kas maaomanik otsustab metsa realiseerida. „Siseministeerium võttis 2015. aastal Kuldar ja Aivar Laanelinnule kuuluva maa-ala kohta eksperdihinnangu koos maa-ala peal kasvava metsaga ja ilma selleta. Ministeeriumi pakutud variandid olid, et müüjad võivad võõrandada riigile maa-ala koos selle peal kasvava metsaga ning saada selle eest hüvitusväärtust 2260 eurot või realiseerida metsa ise, võõrandada riigile ainult piiririba maa-ala ja saada selle eest hüvitusväärtust 90 eurot,” ütles Kase.

Naljaga pooleks sai Laanelind maamõõtja praagi tõttu ka lisataskuraha. Kui algul räägiti 1550-ruutmeetrisest maatükist, siis nüüd müüs ta riigile 1215-ruutmeetrise jupi. „Eelmine mõõtmine oli tehtud vigane, Venemaa poole oli. Uus maamõõtja avastas selle. Hinnamuutust nad ei teinud, see oleks nii vähe muutunud,” selgitas Laanelind. Summa ümberarvestamisel oleks pidanud uuesti tegema kogu vajaliku dokumentatsiooni, mis ei tundunud ilmselt sellise summa puhul otstarbekas. Nimelt oli Laanelinnu võit umbes 20 eurot.

Nüüd on külavanemal maatükiga ainsaks mureks see, et rukis terveks jääks. „Mul on sinna metsa äärde rukis sügisel külvatud, ma ei tea, kuidas nad mõtlevad võtta puid ilma mu rukkipõldu ära näsimata või rikkumata. Eks neil kitsaks läheb, põhimõtteliselt on võimalik. Suured puud, lihtne ei ole. See ongi vana piiririba ja minu põllu vahele jääv üks siil, mille riik hangib,” selgitas Laanelind.

Sel aastal on analoogseid vara omandamise otsuseid ministeeriumis vastu võetud paarikümne ringis. Maa eest makstav hüvitis ulatub viiest eurost mitme tuhandeni, see sõltub nii maatüki suurusest kui ka selle peale jäävast metsast. Maatüki olemusest sõltumata saavad 1000-eurose lisahüvitise kõik, et lihtsustada mõlema poole asjaajamist.

„Täiendavat ühekordset hüvitist otsustati maksta kõigile maaomanikele, kes oma maa piiriprojekti heaks võõrandavad, kuna võõrandamisprotsess toob inimestele kaasa märkimisväärsed rahalised kulutused, näiteks tehingu vormistamisega seotud kulud, saamata jäänud tulu, isikliku aja ja töötasu kulu, transpordi- ja sidepidamise kulud, kinnistu juurdepääsu ja märgistuse ettevalmistus,” selgitas siseministeeriumi kõneisik Karin Kase.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 09/02/2017 10:19:33

Lisa kommentaar