Küsitlus

Kas sinu aiatehnika on algavaks muruniitmise hooajaks valmis?

Maaeluminister andis põllumeestele lootust

Maaeluminister Tarmo Tamm käis ka hiljuti talumeiereile tegevusloa saanud Üvasi kitsekasvatustalus Mooste vallas. Talu peavad Lenno ja Anne Grünberg. Foto: Eveli Post

Olukord põllumajanduses hakkab paremaks minema, leidsid põllumajandustootjad ja nende esindajad, kes eelmisel reedel kohtusid Himmastes Põlvamaal maaeluministriga.

Suure lüpsikarja talu Kaska-Luiga peremees Avo Kruusla ütles, et kohtumine maaeluminister Tarmo Tammega (Keskerakond) andis lootust edasi töötamiseks.

„Üle kahe aasta on põllumajanduses olnud nii-öelda täielik pommiauk. Reformierakonna maaeluminister Urmas Kruuse raius kui rauda, et põllumeestele toetuste maksmine on raha maha viskamine. Praeguse maaeluministri Tarmo Tamme nii positiivsed sõnumid kui ka positiivne suhtumine annavad loomulikult lootust tulevikuks,” rääkis Kruusla.

Ta lisas, et kohtumisel tekkis tunne, et valitsus teeb kõik põllumeeste olukorra parandamiseks.

Üleminekutoetused on eelarves, põllumehed hakkavad neid märtsis taotlema ja juunis hakatakse välja maksma.

„Tamm ütles, et me peame põllumajanduses taastama 2014. aasta esimese poole taseme, sest 2014. aasta augusti keskelt hakkas meie põllumajandus kukkuma,” ütles Kruusla.

Ta lisas, et korralikkude lüpsilehmade arv on sellest ajast Eestis vähenenud 13 000 – 14 000 võrra, peale selle on vähem tuhandeid noorloomi. „Loodan, et nüüd on lüpsikarja ebaloomulikul likvideerimisel lõpp,” sõnas ta ja rõhutas, et Eesti lüpsikari on Euroopas Taani oma järel paremuselt teine.

Kaska-Luiga peremehe sõnul on Eesti piimatööstus üks ebaefektiivsemaid, kuna neis on palju töötajaid ning püsikulud suured. „Meie tööstustes töödeldakse ühe töötaja kohta palju vähem piima kui Soome tööstustes,” tõi ta näite.

Sellest tulenevalt arutati kohtumisel ka põllumeestele oma piimatööstuse ehitamist. „Praegu on kaks huvigruppi ja kui need seljad kokku panevad, on asjal jumet,” märkis Kruusla. Piimatööstuse ehitamisega seonduv on tema sõnul alles arutelude tasemel.

Põlvamaa põllumeeste liidu juhatuse esimees Karin Sepp sõnas, et kohtumine sisendas põllumeestele lootust ning ministri jutust jäi mulje, et temaga saab kõikidest probleemidest rääkida. „Minister ütles ka, et tööd tuleb efektiivsemalt teha ning soovitas neil, kellel on valitud majandusmudeliga raske ära elada, uus mudel leida,” ütles ta.

Sepp märkis, et ministri soovitust toetusi targalt kasutada on tootjatel mõni aeg siiski raske täita, sest nad peavad esmalt oma võlad ära maksma.

„Sea- ja lehmapidajad saavad kriisiabi juba märtsi lõpust ning mul jäi tunne, et ka riigisisene üleminekutoetus tuleb, kuid alles aasta lõpul,” märkis ta.

Lamba- ja kitsekasvajatel on koht Eestis

Eesti lambakasvatajate ühistu juhatuse esimees Rainis Ruusamäe ütles, et sai kohtumisel kinnitust, et ka praegune maaeluminister toetab ühistegevust.

„Ministri sõnul tuleb ühistegevuse meetmeid analüüsida, saamaks selgust, kas ja kuidas on meetmed praktikas rakendunud, et raha mitte asjatult ei kulutataks,” lausus Ruusamäe.

Ta lisas, et ühistutele on vaja uut meedet omakapitali osaluse nõude täitmiseks, sest toodangu hinnad on väga madalad ning sellest tulenevalt ei jää tootjatel raha investeerimisel vajaliku omaosaluse tasumiseks. Rainis Ruusamäe ütles, et kui hinnad ei kerki, peab riik omaosalusele õla alla panema.

Kuna Eestis on palju looduslikku rohumaad, kus lambad saavad süüa, on lambakasvatajatele tähtis ka riigi suhtumine. „Meile on oluline teadmine, et praegune maaeluminister suhtub lambakasvatusse positiivselt,” märkis seltsi juhatuse esimees.

Maaeluminister käis ka hiljuti talumeiereile tegevusloa saanud Üvasi kitsekasvatustalus Mooste vallas. Talu peavad Anne ja Lenno Grünberg.

Üvasi talus on üle saja kitse ja talumeiereis valmivad kitsejuustud, mida tegevusloa saamise järel võib ka poodidesse ja restoranidesse müüa.

Perenaine märkis, et nad said 2012. aastal noore taluniku toetust, peale seda on nad kõik vajaliku teinud ja ostnud pangalaenuga. „Uue juustukatla ostmiseks taotleme Leaderi programmist toetust,” lisas perenaine, kelle sõnul on midagi tegemisest olulisim tahtmine seda teha.

Anne Grünbergi sõnul andis ministri visiit ja jutt kindlust, et väikestel on samuti Eestis oma koht.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 09/02/2017 09:59:05

Lisa kommentaar