Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Mis saab naiste varjupaikadest edasi?

Naiste varjupaikade-tugikeskuste teema on alates eelmise aasta lõpust toonud kaasa palju poleemikat. Võru- ja Põlvamaal seni teenust pakkunud MTÜ pidi uksed sulgema ning neid maakondi teenindavad uuest aastast Tartu MTÜd. Valgas aga peab senine MTÜ varjupaika edasi peaaegu poole suurema summa eest kui idapoolsetes sõsarmaakondades.

Sellest aastast läks naiste varjupaikade-tugikeskuste rahastamine sotsiaalkindlustusameti kätte, mistõttu korraldas amet vägivalla eest kaitset vajavate naiste tugikeskuste ülalpidamiseks hanked, määrates kolmes Kagu-Eesti maakonnas nagu mõneski teises maakonnas varjupaiga aastase ülalpidamise piirmääraks 27 000 eurot.

MTÜ Võrumaa Naiste Tugikeskus, kes seni pakkus varjupaigateenust Võru- ja Põlvamaal, otsustas, et Põlvamaa hankes nad ei osale, kuid Võrumaal pakkusid nad esimeses voorus oma hinnaks 47 000 eurot.

MTÜ juht Külli Piirisild sõnas, et nad ei pidanud õigeks pakkuda hankel väiksemat summat kui sellist, millega nad hakkama saaksid. Kuni 27 000 euro eest poleks nad olnud suutelised liitteenust osutama, st pakkuma naistele ka juriidilist ja psühholoogilist nõustamist.

MTÜ hanget ei võitnud ja teises voorus nad enam ei osalenud. Sellega kaotas töö kaks inimest, MTÜ loobus oma ruumidest ja jagas asjad klientidele, kuid MTÜ tegevust siiski ei lõpetatud.

Külli Piirisild nentis, et nende nördimus, kuna nad ei saa teenust edasi pakkuda, on suur. Teenuse lihvimisega nägid nad tema sõnul palju vaeva ja viimasel aastal oli see juba väga professionaalsel tasemel. Vett vedama läksid ka kõik koolitused, millele on kulutatud Eesti ja Norra riigi raha. Sotsiaalministeeriumi käitumist peab ta äärmiselt ignorantseks ja asjatundmatuks.

2016. aastal abistas MTÜ Võrumaa Naiste Tugikeskus Võru- ja Põlvamaal 154 naist ning nende esimesel tegutsemisaastal, 2012. aastal oli kliente 47.

Võrus jätkab Tähtvere

Võrumaa naiste varjupaiga hanke aga võitis hoopis Tartus tegutsev Tähtvere avatud naistekeskus, kes pakkus summaks veidi alla 27 000 euro.

Naistekeskuse juht Pille Rives on nõus, et riigihange oli halvasti korraldatud ning temalgi on palju etteheiteid sotsiaalministeeriumile, sellest on ta hiljuti ajakirjanduses ka avalikult kirjutanud.

Rives aga rõhutab, et kuigi teenusepakkuja on Võrumaal vahetunud, saavad vägivalda kogevad naised maakonnas ka edaspidi igakülgset abi ning naistele pakuvad vägivalla eest tuge kogenud professionaalid. Lähisuhtevägivalla all kannatajatele pakutakse ajutist varjupaika ning kriisi- ja juhtumispõhist nõustamist.

Ta lisas, et nii mitmedki Võrumaa naised jõudsid nende juurde juba varasematelgi aastatel. „Meie kõige raskemad lood on Võrumaalt,” sõnas Pille Rives.

Tähtvere avatud naistekeskus pakub Tartus teenust 2010. aastast ning samade inimeste eestvedamisel peeti 2004. aastast Johannes Esto ühingu ema ja lapse varjupaika. See tähendab, et algul pakuti tuge raskustes noortele emadele, aga mõne aja pärast saadi aru, et enamiku nende klientide probleemiks on lähisuhtevägivald.

Pille Rives nentis, et riigi pakutav summa naiste varjupaiga ülalpidamiseks on väike, selle raha eest on küll võimalik täita seadusest tulenevaid nõudeid ehk pakkuda varjupaigateenust, kuid nõustamiseks raha ei jää. Siiski kavatsevad nad ka nõustamisraha leida, pöördudes abi saamiseks mitmete organisatsioonide poole. Rives kinnitas, et abivajajatele leitakse kindlasti võimalus juriidiliseks ja psühholoogiliseks nõustamiseks.

„Valik on selles, kas pakkuda varjupaigateenust või mitte,” sõnas Rives. „Tuleb teha tööd koos kogukonnaga, varjupaik üksi probleeme ei lahenda. Me ei ole midagi raha pärast tegemata jätnud. Me oleme ka kodanikuühiskonna aktivistid ja ohvrite eestkõnelejad.”

Nagu juba eespool mainitud, siis Võrumaa naiste tugikeskus Põlvamaa hankes pakkumist ei teinud. Põlvamaal võitis hanke teine Tartu MTÜ – Tartu naiste tugikeskus.

Põlvas tegutseb uus varjupaik

Põlva varjupaiga koordinaatoriks sai Veriora valla kogenud sotsiaaltöötaja Ave Paju. Tema sõnul pole seni Põlvamaal varjupaika olnud, varem läksid Põlvamaa naised vägivalla eest pakku kas Võrumaale, Tartusse või vajaduse korral ka kaugemale. Nüüd on varjupaigateenuse pakkumiseks Põlvamaal ruumid olemas, kuid nende asukoht on loomulikult salastatud, nii nagu ka mujal. Peagi on varjupaika saabumas esimene klient, kes praegu on veel haiglaravil. Tänavu esimeste nädalate jooksul on nõustamist pakutud juba kahele naisele. Olemas on ka nõustamisruum.

Ave Paju nentis, et Põlvamaal on asjad selles mõttes korras, et kohalik politsei on aldis tunnistama perevägivallajuhtumeid. Ta lisas, et temagi kaasab oma töösse teisi organisatsioone, näiteks toidupanka või realiseerimiskeskust.

„Julgustan lähisuhtevägivalla all kannatavaid naisi meie poole pöörduma, see ei ole häbiväärne asi,” sõnas Paju. „Küsida tasub alati.”

Valga sai ainsana soovitud summa

Valgamaal kujunes aga naiste varjupaiga raha saamine edukamaks. Seal jätkab teenuse pakkumist Valgamaa naiste tugikeskus, kes on seda teinud üheksa aastat. Selle juht Kairi Jakustand sõnas, et hanke esimeses voorus osalesid nad suurema summaga kui 27 000 eurot, mistõttu neid kõrvaldati hankest. Teises voorus osalemist ei pidanud nad mõttekaks. Ent kuna seadus nõuab, et kõik maakonnad oleks teenusega kaetud, siis kutsuti nad kolmandasse, läbirääkimistega vooru, kuna ükski teine MTÜ ei olnud huvitatud Valgamaal teenust pakkuma.

Läbirääkimiste tulemusel sai Valga naiste tugikeskus 2017. aastaks varjupaigateenuse pakkumiseks natuke alla 50 000 euro. Ka 2016. aastal kulus tugikeskusel ligi 50 000 eurot, kuid mullu tuli raha mitmest allikast, mitte üksnes sotsiaalkindlustusametilt.

„Meie teame, kui palju mille peale kulub,” sõnas Kairi Jakustand. „27 000 euro eest ei saa kompleksteenust pakkuda.”

Jakustandi sõnul kurvastab nende MTÜd, et nende kõrvalt on kadunud endised kolleegid, kellega siiani sai jagada nii psühholooge kui ka juriste mitme varjupaiga vahel, sest ühes varjupaigas neile täistöökohta ei jätkunud. Praegu töötab nende juures nii psühholoog kui ka jurist, aga ainult niikaua, kuni nad leiavad omale uue põhikohaga töö.

„Jätkame oma tegevust,” kinnitas ta. „Saame oma naisi aidata. Ainuke asi, et jätkuks kogenud nõustajaid.”

Jakustand lisas, et uue süsteemiga on nad paraku tehtud teiste varjupaiga või tugikeskuse teenust pakkuvate MTÜdega konkurentideks ning tuleb enda eest seista, n-ö ärisaladusi ei saa enam jagada. Tema arvates oleks kõige parem lahendus, kui varjupaigad muutuksid riiklikeks asutusteks, see aitaks teha ka omavahelist koostööd.

Tänavu on Valgamaal aidatud juba mitut klienti. Mullu said abi 78 naist.

 

LISALUGU

Naiste varjupaikade liit: uue süsteemiga on tehtud kahju

Eesti naiste varjupaikade liit tegeleb probleemse teemaga põhjalikult edasi ning saatis 10. jaanuaril riigikogu sotsiaalkomisjonile pöördumise, kuna leiab, et uue süsteemiga (ohvriabi seaduse ellurakendamisega) on naiste tugikeskustele tehtud pöördumatut kahju.

Pöördumises tuuakse välja, et sotsiaalkindlustusameti korraldatud hanke piirmäärad (kuni 27 000 eurot väiksemates maakondades) muutsid võimatuks jätkata kvaliteetse naiste tugikeskuse teenuse osutamist viisil, mis võimaldaks täita kõiki ohvriabi seaduse nõudeid.

Riigihangete tulemusel vahetus kaheksas Eesti maakonnas naiste varjupaikade teenuse osutaja, mille tõttu jääb vägivalla ohvrite abistamisel kasutamata üle 40 pikaajalise kogemuse ja riigi rahade eest koolitatud tugikeskuse töötaja kompetents.

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 26/01/2017 09:47:35

Lisa kommentaar