Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kus liiguvad karud? Aga hundid?

Foto: internet

Kagunurga jahimeeste sõnul on metssigu mõistetavalt vähe, kuid hundikarju liigub ja karusidki on nähtud.

Võrumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Kivistik ütles, et kuigi siin-seal on metssigu nähtud, on nende arvukus pärast katkulainet madalseisus.

„Kuna sigu on vähe, on loogiline, et ka katku tagajärjel surnud loomade korjuseid leitakse järjest vähem. Surnuna leitud ja maetud metssigu on Võrumaa jahiseltsi maadel alanud jahihooajal senini olnud 13, kütitud, kuid haiguse läbipõdenuid isendeid oli seitse,” edastas Kivistik. Ta lisas, et jahiselts on küttinud praegusel jahihooajal, mis hõlmab ajavahemikku märtsist oktoobri lõpuni, 82 metssiga.

Et metssead on liikuva eluviisiga ning ületavad loomulikult riigipiire, on nende jälgi nähtud pea kõigis Võrumaa jahipiirkondades.

Lätiga piirneva Valgamaa Taagepera jahiseltsi esimees Indrek Valner ütles, et ei ole kogu suve jooksul eriti metssigu näinud, kuid novembri lõpul ilmus ootamatult seakari, kes sama kiiresti kadus.

„Tõrva kandis kütiti hiljuti seitse, meie selts on vaid kaks siga küttinud,” lisas Valner. Ta märkis, et metssigade arvukus võib alles viie aasta pärast kasvama hakata.

Põlvamaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Aare Veetsmann ütles, et metssigade arv maakonnas on pea olematu, sest taud võttis enamiku loomadest. Isegi korjuseid ei ole enam. „Liiguvad vaid üksikud sead ja mõned kolme-neljakesi koos,” lisas ta.

Mati Kivistiku sõnul on katku taandumisest kahjuks veel vara rääkida. „Paraku peame tõdema, et sigade Aafrika katk võib meie looduses kesta veel aastaid.”

Hunte ja karusid liigub ja viimaseid üllatavalt ka Taagepera kandis. Indrek Valneri sõnul on karusid nähtud Helme, Taagepera ja Rulli piirkonnas. „Kaamerasse on jäänud üks suur, üks väike, karuema pojaga ning üks jahimees tegi pildi karuemast kahe pojaga,” lausus ta. Valner meenutas, et Taagepera kandis ei ole karu kütitud pärast seda, kui Eesti võeti Euroopa Liidu liikmeks.

Karusid jagub ka Põlvamaale: isegi varajase lume ajal nähti karujälgi nii Ahja, Rasina, Räpina ja Kauksi kandis. „Ahja ja Rasina kandis lõhkusid karud mesitarusid,” lisas Aare Veetsmann.

Kivistiku sõnul ei ole Võrumaal nii palju karusid kui naabritel Põlvamaal.

Hundid pole endiselt kuhugi kadunud. Kivistik märkis, et viimasel paaril nädalal, kui oli püsiv lumikate, sai hundiluuret teha. Nähtu põhjal on selgunud, et hundid liiguvad Võrumaal Läti- ja Venemaaga piirnevatel aladel.

„Hunt on tark loom ja eks ta ole õppinud, kust on võimalik turvaliselt piiritagustele aladele pakku pugeda,” lausus Kivistik. Tema sõnul on Võrumaa jahimehed hooajal küttinud esialgsest küttimismahust kolm neljandikku ehk neljast hundist kolm.

Valgamaal on samuti hunte. Helme jahisektsiooni maadel kütiti novembri alguses üks hunt. „Kolme-neljapealine kari käis novembris Taagepera küla alt läbi ja liikus ilmselt Viljandi poole,” lausus Valner.

Veetsmann märkis, et Põlvamaal on hunte palju. „Üks kari, ilmselt viis-kuus hunti, ja lisaks üksikud hundid on Rasina, Ruusa, Räpina ja Kauksi ümbruses, teine kari Ilumetsa mail ning kolmas ilmselt Kõlleste ja Vastse-Kuuste piirkonnas.”

Tänavu on Põlvamaal kütitud kaks hunti, neist üks Ilumetsas, teine Rasinas.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 01/12/2016 07:35:34

Lisa kommentaar